Ahhaa!!!

Tuleb tunnistada, et ma ei mäleta millal me kõik kolmekesi perepäeva Elvast välja läksime tegema. Alati on kas keegi veel kaasas olnud või oleme lihtsalt Elvas midagi teinud (loe: õues olnud) ja selline omapäi ringi sõitmine ja avastamine jäigi vist sinna eelmisesse suvesse (kuigi ega ma ei suuda tegelikult meenutada).

Niisiis seadsimegi eile hommikul sammud bussile ja sealt Ahhaa Teaduskeskusesse. Meie suureks rõõmuks sujus bussisõit Oliveriga toredasti. Istus vinks-vonks meie süles ja uudistas aknast välja. Vahpeal ta muidugi ei mõistnud, miks see buss ometi peatuma pidi, et inimesi peale lasta.

Oliveril oli see enda kahe eluaasta jooksul lausa 3. kord seda keskust külastada. Esimest korda käis ta koos minu, tädi, vanaema ja vana-vanaemaga täpselt aasta tagasi (pärast seda läksime Aurasse ja Oll sai molluski - happy anniversary) ning teisel korral minu ristiema ja tema pojaga. Mina olen ka seal mitmel korral käinud, aga vot Allani jaoks oli see esmakordne külastus. Meil vedas sellega,et paar päeva enne avati seal uus näitus.

Ei olnud vist üllatus, et kõige suurem hitt Oliveri jaoks oli see veesaal (või jeesus kuidas seda nimetatakse, ma ei viitsi järele uurida). Pallid ja vesi - mis saab veel parem kombinatsioon olla? Kuniks selle hetkeni, mil ta leidis mingisugused ratastega alused ja hakkas ringi kimama (all pool on sellest pilt ka).





Näljane tahtis õuna ampsata.
Kaugemale Oliver seal ei läinud.
Vot see oli see "ratastega alus" :D



"Oliver, naerata!"
Suures saalis oli vaieldamatuks lemmikuks see tuletõrjeauto. Jaaaa tänu sellele ega väga muule saanudki keskenduda, sest isegi kui natukeseks ajaks saime sellest eemale, oli varsti jälle tagasi vaja seda katsuma minna.






See tekitas alguses paanikat, siis tahtis aina uuesti ja uuesti sellest udust läbi minna.


Pärast Ahhaa'd läksime Ränduri pubisse, kus Oliveril oli hea päev, sai suhkrust mahla ja friikartuleid. Hea päev, sest tavaliselt kui mahlasid pakutakse (need kõige tüüpilisemaid poe mahlasid), ütlen mina, et Oliverile palun vett. Ja siis kõik (eks need enamasti vanaemad ole) ahmivad õhku sisse, et kuidas ma keelan lapsel mahla joomast! Selline väga eluoluline fakt lõpetuseks :D




8 comments:

  1. Anonüümne20.03.16 09:10

    Aitäh meelde tuletamast, et mul on Ahhaas endiselt käimata ning kahese olemasolu pole mingi vabandus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mainimata jäi, et lõpuks hakkas Oliver ikka jaurama seal, ja väljusime majast karjuva lapsega. Aga noh, seal mängis juba rohkem rolli varsti saabuv väsimus ja fakt, et me ei tahtnud Allaniga vaid selle tuletõrjeauto juures passida :D

      Kustuta
  2. Me lahjendame poemahlasid suht (oleneb maitsest) üks-ühele veega. Alguses oli mõnda aega veits lurr maitse, aga nüüdseks on mahl pakist liiga kange. Pluss noh, liitri mahla asemel saab kaks :D
    See on võimalus, et lapsel oleks hea päev ja (võõrad) vanaemad kommenteerima ei peaks :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Reaalselt, ma pole selle peale tulnudki, et neid lahjendama hakata :D Samas ei ole ma end kunagi sellest väga häirida lasknud, sest kui ta joob neid natuke rohkem, läheb suu ümbert punaseks. Ploomimahl ka ongi vist ainus, mis "hädapärast" sobib :D

      Kustuta
  3. Anonüümne20.03.16 11:12

    Sul on nii armas pere. Eriti vahva, et te leiate aega mõnikord selliseid väljasõite teha. Peaks ka!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul ausalt öeldes viskas lihtsalt sellest rutiinist üle ja tahtsin ise ka vaheldust saada :D

      Kustuta
  4. Ja ma ei tea, miks küll mina mäletasin, et Ahhaas poleks nii väikse lapsega midagi peale hakata? Meil on sinuga suht sama vanad poisid, nii et teinekord Eestisse tulles peaksime ka sinna vist minema :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oliverile meeldis seal ka aasta nooremana olla, niiet soovitan kindlasti külastada :)

      Kustuta

 

Kuu loetuimad postitused