Teiste välimuse kommenteerimine

KES tuleb sellise asja peale, et kirjutada mulle: "Peaksid lõpetama juustust kirjutamise ja kuidas see nii väga maitseb, kui sa ilmselgelt ei söö tegelikult mitte midagi." Mul on vastus - inimene, kes ei tea ilmselt lihastreeningust mitte musta mustikatki.

Kust kohast tuleb arusaam, et kui oled peenike (ja sul on lihased), siis sa ei söö? Kui ma muidu olen arvamusel, et igal inimesel ongi õigus oma arvamusele, sest nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi... üks asi on arvamus, teine asi lihtsalt rumalus. Mingeid lihaseid ei saa kasvatada kui sa ei söö!!!

Allan peab ka kurbusega tõdema, et treeniva naisega ei ole odav koos elada, sest see võib külmiku tühjaks süüa kiiremini kui tema jõuaks. Parim osa trenni tegemise juures ongi see, et saan rahus süüa palju paremini kui varem, sest tahan, et lihasel oleks võtta midagi, et ta saaks kasvada. Seega palun säästke mind tulevikus nendest lollidest kommentaaridest, et teesklen koogi ja juustu söömist, sest tegelikult näljutan end ja niimoodi olengi endale oma keha saanud.

Mida rohkem on kehal lihast, seda paremini põletab ta ka rasvasid. Seega kes ise on siin mõlgutanud mõtteid, et ehk peaks lõunasööki mitte sööma, sest vaja saada "rannavormi" - palun söö see lõuna ära, su keha vajab seda! Näljutamisega ei taga sa endale mitte midagi püsivat. Näljutunne toob endaga ühes vaid depressiooni, liigset põdemist enda keha üle ja nukrust. Õnnelik keha ja meel on täis head toitu! Ja seda räägin ma ka isikliku kogemuse põhjal!

Kui sa oled üks nendest, kes igal kevadel mõtleb, et tahaks ka trimmis ja toonitud keha suveks, siis usu mind - einetest loobumine ei vii sind eesmärgile lähemale! Mitte ükski imedieet või imerohi ei anna sulle seda tulemust, mille annab sulle tasakaalustatud elu! Ning selle nimel tuleb tõesti vaeva näha! See asi ei kuku sulle sülle, seda ei tee sinu eest ära mitte ükski masin. Sa pead ise vaeva nägema! 

Kuid see KUIDAS sa selle nimel vaeva näed, sõltub täiesti sinust! Mida positiivsemalt sa asjasse suhtud, seda nauditavam see kõik saab olema! Ma olen 100% kindel, et meile kõigile on siin maailmas üks trenn, mida me hakkame armastama ja võiksimegi teha elu lõpuni. See ei tähenda, et teeksime ühte ja sama asja elu lõpuni, eks need soovid ja eelistused ka muutuvad, aga kindlastiiiii on vähemalt üks füüsiliselt aktiivne harrastus, mida tahaksid teha nädalas paar korda... lihtsalt tuleb hakata proovima (ma ei hakka siin ühtegi inimtüüpi välja tooma - kui tunned end puudutatuna, siis tore)!

Tasakaalustatud elu ja positiivne ellusuhtumine ei saa olla piitsutamise tulemus. Et sa treenid sellepärast, et näha välja teatud tüüpi või kaaluda x-kilosid, et oma eluga rahul olla. Ära tee trenni sellepärast, et sa sõid mingit "patutoitu" ja tahad nendest kaloritest lahti saada. Kurat küll, ma sõin eile terve rulli Brie juustu, lisaks veel Gustavi Napoleoni kooki ja nautisin iga ampsu. Ja mis juhtus? Mitte midagi! Täna ärkasin üles ja mõtlesin, et nüüd on pikaks ajaks isu nende järele kustutatud ja võiks hakata trenni tegema. Mitte selle pärast, et need 100000 kalorit maha kulutada, vaid sellepärast, et mul on sees mõnus energia heast toidust ja ma naudin BBG trenni täiel rinnal. Sitaks raske, aga sitaks nauditav!

Palun, ärge tulge mulle ütlema, et end näljutan või teesklen mingit asja enda välimuse ja selle saavutamise juures, sest ma olen selle kuidagi "lihtsalt" saanud. Ütlen ainult, et looda aga printsess, et see kõik mulle lihtsalt on tulnud! Olen korduvalt kirjutanud millise raja olen pidanud läbima selleks, et jõuda siia punkti. Tunda, et vot nüüd julgen ma rääkida teistele sellest halvast, mida ma olen enda kehale teinud, mida ma olen enda keha kohta mõelnud (ja paraku vahel pean endale siiani korrutama, et neid rumalaid mõtteid ei tohi kuulata... sest need on siiani mu peas).

Seega andestage nüüd mulle, kui arvan, et need inimesed on täielik häbiplekk kogu ühiskonnale, kes peavad vajalikuks Internetis anonüümselt teiste inimeste välimust negatiivses võtmes kommenteerima. Sellised inimesed ei saa olla ise õnnelikud ja enda eluga rahulolevad kui tunnevad vajadust nimme teisele haiget teha. Mind ei huvita, kas see inimene, keda sõimatakse on "ise avalikkuse ette roninud tähelepanunäljas hoor" (jah, see on täpne ütlus) - see on sinu valik minna teisele inimesele halvasti ütlema (ja olen kindel, et kes korra on juba halvasti läinud Internetis anonüümselt ütlema, teeb seda veel)!

Kui sinu arvamust ei ole küsitud, siis sul ei ole kohustust sinna midagi kirjutama minna. Veel vähem midagi negatiivset. Nüüd osad arvaksid, et "näed, te blogijad tahategi vaid kiidulaulu saada", ei taha! Erinevad arvamused rikastavadki arutelu. Aga kust otsast lisab arutelule mingit sisu lause: "Sa oled rõve ja paks." Sellised sõnad on nii koledad ja nendel on üüratu võim. Sa võid küll arvata, et see oli jube vajalik ja oluline asi... aga sa ei tea kui palju vaeva keegi näeb, et saavutada see, mis nad on saavutanud. Sinu arust võis asi olla "nali", aga kõik ei ole sama huumorisoonega. Sinu jaoks võib see olla kommentaar, mille sa kiiresti unustad, aga see, kellele sa selle kirjutasid, võib jäädagi vaid sellest mõtlema. Ning sellisel asjal võivad olla ka väga koledad psühholoogilised tagajärjed. Seega palun mõtle enda sõnadele ja nende tagajärgedele! Ära kommenteeri teise inimese välimust, kui sul ei ole selle kohta midagi positiivset või konstruktiivset öelda!

Ma ei väsi kordamast, et maailm ei saagi mitte kunagi muutuda, kui me ise mitte midagi ei muuda. Seega loodan, et vähemalt üks inimene loeb seda teksti ja mõtleb teinekord natuke enne järele, kui leiab, et võiks kellegi välimust kommenteerida. Eriti veel sinu jaoks võõrast inimest. Saa üle sellest faktist, et "ise ronis avalikkuse ette"! Keegi ei käsi olla sinul see nõme anonüümne, kes ütleb teiste kohta halvasti! Mitte keegi ei käsi sul olla see inimene! Räägi oma sõbrannadega sellest oma seltskonnas kui väga vaja! Ma saan aru, et inimesed tahavad arutada erinevatel teemadel, aga tõesti - kelle elu te paremaks teete, et need negatiivsed sõnad Internetti üles riputate? Mina näiteks ei taha enda sõnade ja tegudega kellelegi haiget teha. Ei enda nime alt ega anonüümselt. Seega ma küsingi, et miks teie peaksite seda tahtma? Keda selline käitumine paremaks teeb?

Ma ei taha enda sõnadega tegelikult kellelegi haiget teha, kuid ükski täisväärtuslik ja täie mõistuse juures olev ja enda eluga rahulolev inimene ei teeks sellist asja. See on kiusamine! Tulgu nüüd mingi pasarahe mu kaela, et seda kõike kirjutasin (süõ), aga meile kõigile on antud need samad 24h, aga ometi leiavad osad, et nemad peavad seda aega kulutama teiste alavääristamiseks. See on kiusamine!

24 comments:

  1. Jälle pean lihtsalt aamen! ütlema. Olen nii, nii, nii nõus. Viimane lõik lihtsalt spoton. Olen mõelnud, et sellel nö anon õelusel on kaks võimalikku põhjust - et nagu sa kirjutasid, need inimesed on ise oma elus õnnetud vms, või siis lihtne halb kasvatus. Halb eeskuju päritoluperes, harimatus ja matslus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda enam kui asi on viimases, tuleks rohkem rääkida, et selline asi ei ole okei. Kõik see, kuidas meie käitume, kandub edasi meie lastele. Hea lihtne arvata, et laps ei tea nagunii mis need "suured inimesed räägivad"... kuniks lapsed hakkavad ise käituma täpselt sama moodi.

      Kustuta
  2. Inimloom on hämmastav.. ja seda mitte positiivses võtmes. Kas tõesti on nii raske uskuda, et inimene näeb vaeva ja teeb naudinguga trenni, mitte ei kükita üksi näljasena pimedas nurgas? Õeluseussid uurigu toitumiskavasid, nad näeksid ise ka kui palju tuleb tegelikult süüa (nt juust on hea valguallikas, lihastele just hea).
    Selline käitumine ei ole okei jah! Aga kas loll tunnistab, et ta on loll? Kadedus ja õelus on väga inetud iseloomujooned ja see, et kaunista mitte ühtegi. Aga kas nad tunnistavad seda endale, selles ma kahtlen.
    Aga sa, Aili, oled tubli! Jõudu ja positiivsust sulle! Mulle meeldib ka su suhtumine, et sa ei tee trenni mitte teistele, et suveks vormi saada ja vaid mõtled endale, oma tervisele, et saaksid lapsega sammu pidada. See on õige eeskuju ja motivatsiooni mõttepunkt teistele.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega rumalusega ongi ju nii, et vaid teistel on valus, mitte rumalal endal :D
      Aitäh heade sõnade eest :) Lõpuks ongi oluline, et inimene leiaks iseenda jaoks selle õige põhjuse, miks ta tahab enda elu muuta. Kui see on lapse pärast - tore, kui parema välimuse saavutamiseks - tore! Oluline ongi, et see kõik oleks järjepidev ning ei tekiks soovi kõik pooleli jätta, kui kiiresti-kiiresti tulemusi ei näe.

      Kustuta
  3. Olen nüüd õnnelikult lõpetanud BBG eeltreeningu ja kavast teinud ära 2 nädalat. Eile märkasin KUI palju ma olen sööma hakanud. Issand ma ärkasin hommikul näljaga, sõin 3 korda päevas ja õhtul olin ikka ninapidi külmkapis juurde otsimas. Kuigi need 3 korda olid väga toekad söögid mu meelest.
    Samas on mu kaal langenud minu ideaal kaaluks, olin selles kaalus viimati vist 6 aastat tagasi.
    Olen viimasel ajal kuulnud mitmeid märkusi, et miks ma äkki hakkasin trenni tegema. Olen ju niigi ilus. Ja kas mu eesmärk on ringi käia nagu kondikubu.
    Ausalt, ühtepidi teeb isegi haiget kui keegi selliseid märkuseid teeb ja samal ajal ei oska ma neile mitte midagi vastata, sest see on niii nii rumal jutt lihtsalt. Miks peaks käima trenn ja näljutamine käsikäes...aru ma ei saa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nagu mu vanaema, et "ära rohkem küll trenni tee, sa oled juba nii peenike" :D (tsau, vanaema, kallis oled! :D). KUIGI ma pean tunnistama, et olin ka kunagi seda meelt, et ah mis sa ikka trennis käid, sa niigi ilusa kehaga... aga see tulenes täielikust teadmatusest.

      Kustuta
  4. Õige jutt. Ma ütleksin siis lollidele kommentaaridele tasakaaluks, et tänu sinule olen ma hakanud ka BBG mõtteid mõlgutama ja isegi internetist infot otsinud programmi kohta.

    Jaa see 24-h kommentaar. Minul on päevas 24h, sinul on sama palju, Ema Teresal oli sama palju. Eriliselt närvi ajavad mind kommentaarid "Kuidas sul on küll aega nii palju raamatuid lugeda???" (ilmselgelt vihjates, et küll on ikka palju aega üle ja et raamatute lugemine on natuke nagu mõttetu asi?) ja "Kuidas sul on küll niii palju aega, et tervislikult süüa" (?? jaa ei oskagi seda kommenteerida). Mõnele ütleks küll, et Facebooki ma ei kasuta, seriaale ei vaata, telekat ei olegi. Ja näed, ongi aega et lugeda head non-fictionit, vaadata mõned dokumentaalfilmid ja teha pühapäeval enam-vähem menüü valmis järgmiseks nädalaks :p Et jah, ikka see sama vana prioriteetide asi...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Just, ei saa unustada, et prioriteedid on igal inimesel erinevad. Ja kuniks kellegi valikud ilmselgelt teistele otsest ohtu ja valu ei põhjusta, ei ole ka väga õige kommenteerida, kuidas keegi peaks enda elu elama. Huvid, plaanid ja soovid on erinevad, aga tihti tundub palju lihtsam öelda, kuidas teised peaks oma elu elama, kui tegeleda sellega, kuidas enda elu elada.

      Kustuta
  5. Ka mulle jääb tihti mõistatuks miks on inimestel vaja lihtsalt labasusi ja mõttetuid inetusi teistele näkku öelda (kommentaaridesse panna). Kas tõesti teeb kellegi päeva päikeselisemaks või kaalunumbri väiksemaks kui teist inimest paksus või inetuks nimetada?
    Mina jõudsin ühel hetkel trennida ja toitumise korrigeerimisega oma ideaalkaaluni, nägin enda arvates hea välja ja särasin. Aga jama oli selles, et mu enda ideaalkaal on tegelikult BMI järgi ülekaalu skaalas. Ja nii juhtuski korduvalt, et nii minu kuuldes kui kõrvalt arutati, et mis mõttes ta juba mitu aastat regulaarselt trennis käib kui ikka paks on.... Ehk siis tavapärane suhtumine, et ilus naine võiks ikka alla 50 kg kaaluda ja malbelt naeratada... Haiget tegi küll, eriti kuna tegingi 4-5 trenni nädalas, sõin tasakaalustatult ja olin iseendaga ülirahul... (ime pole, et depressioon aina levinum on kui selline suhtumine vohab)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega häda ongi selles, et enamus inimesi ei saa aru kui suur mõju tegelikult nende sõnadel on. Paljud arvavadki, et niisama lõõbivad või "ei mõtle tõsiselt", mida ütlevad. Või nagu näitena tõin - unustavad selle kommentaari, mis ütlesid, aga ei oska aimatagi, mida teine selle pärast tunda võib.
      Viimane asi, mida kedagi huvitama peaks, on teise inimese kehakaal.

      Kustuta
  6. Mul sai nüüd 3. nädal eeltreeningut läbi ja keha on ikka tunduvalt väiksem pea igalt poolt (nt taljelt on läinud juba 3 cm). Kaalun end iga nädala lõpus ja imelik on see, et kaal on langenud vaid 1 kg. Tean-tean, et see kaal ei olegi see põhiline näitaja, aga ikkagi imelik, et nii vähe. Äkki peaks rohkem vett jooma? Seda unustan küll ilmselt piisavalt teha..
    Mõtlesin, et see eeltreening mulle ikka päris raske, kolmandast nädalast läks hüppeliselt veel raskemaks (jah, ma tean, peabki olema raske :D). Arvasin, et teen seda eeltreeningut uuesti läbi ja nii kaua teen seda läbi, kuni jõuan kõiki harjutusi teha nii, nagu need on ette nähtud (st burpees jalad hüppega taha, mitte ükshaaval; kätekõverdused ilusa lameda seljaga (kas või põlvedel)), makes sense? Sest nii palju, kui kuulnud olen, siis see päris kava tal ikka oluliselt raskem kui eeltreening.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ütlen ausalt, et ma ei oska seda kaalu osa kommenteerida, sest ma täitsa südamest usun, et sellel pole tähtsust! Ma ei tea kui palju ma kaaluasin selle programmiga alustades, aga võin öelda, et alates talvest on mu kaal põhimõtteliselt samaks jäänud (uudishimust ma ronin ema juures ka ise kaalu peale).
      Kui aga tunned ise, et tarbid vett liiga vähe, siis muidugi joo rohkem! Ega see halba ei tee :)

      Mis puutub sellesse kavasse, siis siinkohal ütlen, et tee tunde järgi. Keegi ei keela sul seda 1. nädalat katsetada, tee esimene päev läbi. Kui tunned, et tahad ikkagi eeltreeningut veel teha - tee! Seal on ainus nö oht selles, et võib tekkida rutiin. Ja ma ei jõudnud juba selle pärast uut nädalat ära oodata (räägin siis eeltreeningu lõpust).

      Mitte keegi ei keela sul aga neid harjutusi tavalise kava puhul kergemaks kohandada. Tean neidusid, kes on teisel ringil selle sama kavaga ja ikka veel teevad osasid harjutusi kohandusega (mina teen ka!). Sa ei pea ka 12. nädala lõpuks neid kätekõverdusi ilma põldevel olemata järjest tegema 15 tükki.
      See, et sa eeltreeningu läbisid, ei tähenda, et pead nüüd jätkama nii nagu kavas pildid ette näevad. Tee nii nagu jaksad, aga ära muutu sealjuures mugavaks. Tee kasvõi iga kord üks kätekõverdus tavaliselt ja ülejäänud põlvedel. Nii keha muutubki tugevamaks.

      Seega soovitangi, et tee kuidas sulle endale parem tundub. Katseta ja proovi!

      Kustuta
    2. Thanks! Nii tore, et on keegi, kelle käest ma saan neid kavaga seonduvaid asju küsida ja arutada :) Just eile mõtlesin, et ega ma ilmselt poleks selle kavani jõudnudki, kui sa poleks kirjutanud.

      Ja äkki ma tõesti siis proovin nö päris kavaga alustada.. võin ju tõesti seda ka mugandada, vahet pole. See mugavaks muutumine.. jah, paar korda olen ise ka tundnud nüüd, et pigem eelistan kohe nö mugandatud harjutust ilma, et proovikski teha nii, nagu on ette nähtud. Õnneks saan kohe aru, et nii ikka ei saa ja pingutan ikka maksimaalselt. Pärast on nii hea meel alati, kui tean, et pingutasin nii palju kui vähegi võimalik.

      Ma olen nüüd 3 nädalat järjest trenni teinud praktiliselt iga päev, mitte kunagi mu elus pole ma varem nii kaua järjest end treeninud (proovin ka ikka pühapäeviti aeroobset teha, on tekkinud mingi sõltuvus end liigutada, ma ei oska seda seletada.. aga kuidagi imelik on juba, kui ei tee trenni või et mis mõttes "vaba päev", midagi ikka võiks teha niks-naks). Minu jaoks ongi selle kava võti see, et iga päev peaks midagi tegema. Eks ma olen varemgi trenni teinud ja seadnud endale eesmärgiks, et 2-3 korda nädalas, sest muidu on "liiga palju" (eee... jah..). Ja siis oli alati niiiii kerge tänane trenn homsesse lükata, sest "küll ma homme teen, täna juba nii väss" jnejne, kuni enam ei teinud üldse. Aga nüüd on kindel kava, kindlad harjutused iga päev. Pole ausõna selle kolme nädala jooksul tulnud isegi mõttesse, et ma täna ei tee või ei viitsi. Nagu tegelt ka ja see on harukordne mu puhul.

      Thanks, et viitsid mu pikki kommentaare lugeda, keep up the good work!

      Kustuta
    3. Ikka olen abiks kui oskan, kirjuta teinekordki julgelt :)

      Tegelikult ju ongi selle kavaga nii, et teed ju iseendale. See ei ole selline asi, et pärast 12. nädalat viskad nurka ja nüüd on töö tehtud. Kiiret ei ole kuskile, tuleb ainult anda endast maksimum.

      Ja nagu ma teistele ikka ütlen, et tee nii nagu su südametunnistus lubab :D Sest tegelikult suudab me keha palju enamat kui me lihtsalt teda natukene rohkem tagant utsitaks!

      Kustuta
  7. Füsioloogiliselt on inimesel toitu vaja selleks, et energiat omastada. Tänapäevase toidu külluse juures kipuvad paljud liialt hindama naudingu mitte vajaduse aspekti, mis ongi kurja juur. Energia mis normaalsete eluprotsesside käimas hoidmisest üle jääb kulub kas füüsilise tegevuse peale või salvestatakse rasvana. Kui ei soovi rasvkude kasvatada (poliitiliselt korrektne väljend "paksuks minna" asemel) tuleb hoida energia balanss tasakaalus ehk niipalju kui sisse tuleb peab ka välja minema. Nii lihtne see ongi, ei pea omama doktorikraadi, et aru saada. Lisaks veel fakti, et põhimõtteliselt ei saa kaalu kasvatada MITTE MISKI MUU kui ülemäärane toitumine, paljast õhust (armastusega on nats teine asi :D ) pole veel keegi paksuks läinud :)

    Ma olen terve elu elustiili osana mingit trenni teinud aga pean tunnistama, et tihtipeale nõuab enda kohale vedamine tahtejõu pingutust. Esimese veerandtunniga läheb tavaliselt olemine mõnusaks. Trennina defineerin sihukest organiseeritud tegevust, kus ikka tund paar vihud läbihigisena tegutseda. Päev läbi suusatamist või matkamist selleks ei pea, ehkki energiakulu ilmselt suuremgi. Samas pole kunagi mingit eesmärki olnud ei kaalu, välimuse ega saavutuste osas. Tõenäoliselt tänu suhteliselt aktiivsele eluviisile pole ka asja arsti juurde muidu kui sporditraumade puhul.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma loodan siiralt, et see sama inimene, kes minule oma "asjalikke" kommentaare ikka jätab, loeb sinu kommentaari. Väga selgelt ja loogiliselt asi kirja pandud, aitäh :)

      Trenni tegemine ongi üks suur mõttetöö. Täitsa nullist treenimisega alustades ongi lihtne alustada... jätkata ja igapäevaselt end seda tegema panna nõuab pingutust! Loobuda on lihtne.

      Kustuta
  8. Nii õige. Ma ei saa aru, miks inimesed nii ütlevad ja teevad. Ja noh, miks peaks keegi valetama nt koogi või juustu söömise kohta? Kus see mõte on? Järgmine kord, kui külla tulen ja jälle kooki sööme, peab pilti tegema. :D (Noh, tegelikult ei pea ka. Las nad olla kadedad, sest tõenäoliselt ongi kadedus see, mis sunnib inimesi inetusi kirjutama.)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tead, üks asi ongi kadedus või lihtsalt halb periood enda elus... see on mööduv. Aga palju hullem ongi see, mis esimeses kommentaaris kirjutati - halvad kombed edasi antud põlvest põlve. Inimene ei teagi, et see mis teeb, on vale.

      Kustuta
    2. Ma teisi kommentaare ei lugenud. :D

      Kustuta
    3. Nüüd siis oli põhjust :D

      Kustuta
  9. Anonüümne20.03.16 19:42

    Sellest pole kunagi aru saanud. Naisele võib 999 meest öelda, et ta on 10/10 seksikas beib ja siis tuleb ütleb 1 mees, et ta on tšernoboli värdsünnitusega silla alt pärit troll ja järski on see 0,001 teistest tähtsam :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja see on täitsa hirmus! Ütlen sama asja nii iseendale kui teistele, et ei saa lasta ju end häirida mõnest negatiivsest asjast kui on nii palju muud positiivset... aga ikka tuleb see negatiivne ja lööb rusikaga näkku :D

      Kustuta
  10. Anonüümne22.03.16 08:30

    Inglise lapsukesi õpetatakse ju, et "kui sul pole midagi ilusat öelda, siis parem ära ütle üldse mitte midagi". Huvitav, kas me siin Eestis elaksime siis puhta vaikuses ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Loomulikult võiks sellisel juhul parem vaikuses elada kui lihtsalt teisele halvasti minna ütlema. Kuid vaikuses ei pea õnneks elama, sest maailmas on nii palju põnevamaid teemasid, mille üle arutada, kui teise inimese välimus :)

      Kustuta

 

Kuu loetuimad postitused