Fotode areng

Te ei kujuta ettegi kui kaua see postitus on mu peas istunud. Muidugi ei näe see postitus tänasel päeval välja päris selline nagu tahtsin (ega ka selles blogis kuhu algselt teda plaanisin)... aga eks tuleb lihtsalt leppida - alati ei saa kõike nii nagu tahaks.

Ehket nagu juba pealkirjast aimata võite, tahtsin natuke lähemalt rääkida enda fotode arengust. Peamiseks põhjuseks ilmselt sellepärast, et isiklikult tunnen, et olen väga lühikese ajaga teinud väga kiire arengu (eriti mis puudutab fototöötlust). Mis omakorda peaks lootust andma mõnele alustavale fotohuvilisele.

Teine põhjus on ikka see vana hea, et kuna mulle meeldiks ka teiste puhul selliseid postitusi lugeda / vaadata, siis ilmselgelt peaksin ka ise vastavaid postitusi tegema. Mõtlesin pikalt, et kas panna see hoopis Fotail.ee'sse üles või siia... ja lõpuks otsustasin, et fotoblogis selline tilu-lilu ei ilmu. See koht seal on konkreetselt ikkagi erinevate fotosessioonide näitamiseks. Vähemalt praegult on selline tunne :D

Algselt tahtsin selle postituse teha nii, et kõrvuti on kaks pilti - aastaid tagasi tehtud ühel pool ja teisel pool umbes sarnane foto, kuidas ma tänasel päeval seda pildistaks (ja töötleks). Tuli aga välja, et ma ei viitsi nii palju vaeva näha, seega peate läbi ajame lihtsalt vanade fotode näidetega. Kõrvale võite lahti teha näiteks mu fotoblogi ja siis võrrelda.

Ilmselgelt olin ka enne peegelkaamera soetamist fotoaparaati käes hoidnud. Kas just õige oleks öelda, et mul on alati huvi olnud... aga teatud perioodidel tekib jälle suurem huvi katsetada. Siin toodud näited on kõik tehtud minu hea ja ustava Nikon D3100'ga ehket need fotod ei ole vanemad kui 2011. Objektiiviks oli kaameraga kaasa tulnud tavaline KIT objektiiv (osad pildid lõpu poole on tehtud juba Nikkor 50mm objektiiviga).

Kuna käisin parajasti filmikoolis (sellel põhjusel sai see kaamera ka ostetud), siis keskendusin pigem filmimisele kui fotograafiale. Seega ei maksa imestada, et fotode puhul ei tegelenud ma alguses üldse fotode töötlemisega. Tegingi peegelkaameraga lihtsalt elulisi pilte (no ja teatud perioodidel siis katsetasin kunsti teha :D). Samuti pildistasin automaatrežiimil, sest... sest mul lihtsalt ei olnud vajadust muuks (välja arvatud siis kui koolitöö seda nõudma hakkas).




Alavalgustatud.
Ülevalgustatud.
Kui üldse midagi oli vaja töödelda, kasutasin vana hea Picasa't (mida kasutan siiani, aga vaid kollaažide tegemiseks). Ehket iga klõps mis kaamerast tuli, nii ta mulle kõvakettale ka salvestus. Eks tagantjärgi võiks ju valitud fotod ära töödelda ja kettal lisaruumi tekitada... aga kes see ikka enam viitsib. Las jääda mälestuseks kuidas olid asjad kunagi.

Ega ma tegelikult ei osanud üldse unistadagi mingist fototöötlusest. See käis minust kuidagi kaarega mööda. Ei tundnud vajadust ja nagu öeldud - ma justkui ei mõelnud üldse sellele, et peaks fotosid veel töötlema. Foto oligi lihtsalt mälestuseks mulle endale. Kõik.

Kuniks ühel hetkel hakkasin Picasas ikka veidi rohkem katsetama ja leidsin, et maru hea mõte on kõikidele piltidele lisada peale vignette. Nagu mikssssss?! Üks mu lemmikpilt Oliverist on nüüd selle kuramuse vignette'i pärast ära rikutud (ilmselt saaks ma selle ka eemaldada, aga hetkel on parem lihtsalt vinguda). Jaaaa pärast Sigma 17-50mm soetamist avastasime, et objektiiv lisab kõige suurema avaga juba niisama selle musta randi ümber. Jess :/




Ehket jah, minu töötlusvariandid olid kas must rõngas ümber pildi või täiesti töötlemata. Ärme üldse räägi nendest ära lõigatud peadest. Suurimaks kasuteguriks minu fotograafia arengus aga oligi Lightroom'i avastamine. Ei, tegelikult lihtsalt teiste blogijate piltide vaatamine. Kuna üha rohkem inimesi luges mu blogi, seda enam tundsin, et tahaks ju ka kvaliteetsemat sisu toota. Kui mitte jutu, siis vähemalt fotode näol. Ehket aitäh kõik teised blogijad, kes juba 2014. aastast ilusaid pilte enda blogidesse lisasid - andsite mulle palju-palju motivatsiooni, et ka ise paremini teha.


Seega jõuamegi Lightroom'i juurde. Minu õnneks läks seal kõik päris ludinal. Tekkisid kohe esimesed ideed, milliseid pilte soovin ja siis üritasin erinevaid nuppe näppides midagi sellist ka teostada. Kui oskustest puudu jäi, tuli lihtsalt Youtube'i õpetust otsima minna.

Päris pikka aega töötlesin enda fotosid päris üks-ühele (too kiigepilt ei ole näide sellest, see on niisama). Ma arvan, et oma aasta pärast LR'i avastamist hakkasin veelgi rohkem katsetama. See oli ka aeg, kui mul tekkis see julge mõte, et okei - lähen Sally ja Oliveri pulma pildistama.


Natuke liiiga palju ebareaalset töötlust :D
Kuid veel enne Sally ja Oliveri pulma, toimus minu fotode puhul see väike hüpe, et läksin üle RAW fails pildistamisele. See oli see aeg, kui hakkasin tegema postitusi enne / pärast fototöötlust. RAW fotod avasid minu jaoks justkui uue maailma fototöötluses. Jah, sai tavapäraselt edasi töödelda, aga ma sain palju-palju rohkem katsetama hakata. Leidmaks seda enda käekirja.

Esimene kord RAW-failis pildistades.
Ma olin ausõna RAW'ist vaimustuses, sest korraga oli lahendatud justkui kõik minu probleemid. Noh, nii ma arvasin, sest nüüd olen leidmas teed välgu juurde ja oooh... see on ikka hoopis teine maailm (umbes nagu siis, kui avastasin reflektori võlud).






Ja nüüd peaks küll otsad kokku tõmbama. Ma loodan, et taoline postitus oli kuidagi moodi kellelegi ka kasulik ja lootustandev. Ise vähemalt olen enda arenguga väga rahul. Avastamist on veel oi kui palju, aga vaadates neid kõige esimesi fotosid, siis saan enda arengu üle vaid rõõmu tunda.

Teate mis tegelikult parimaks arendajaks on? Teiste fotograafide tööde vaatamine ja järele proovimine. Viimasel ajal on mul tihti mingisugune töötluskriis peal, kus mulle lihtsalt ei meeldi minu "käekiri" (olgugi, et see on järjest kindlamaks mul läinud). Aitab vaid teiste fotode vaatamine ja inspiratsiooni ammutamine.

Vaheapeal kirjutati ka blogides natuke rohkem fotograafia teemadel ning mina leian, et see on ainult tore, et nii paljud noored rohkem sellega katsetada soovivad. Natuke rumal on isegi öelda, et "fotomaastik solgitakse ära"... sest vanemad blogijad ütlevad seda ka praeguse blogimaastiku kohta. Do I care? :D  Vahet pole kas sa tahad fotograafiks saada või niisama katsetada - leia ikka endas see julgus ka teistele oma töid näidata. Sa ei või kunagi teada, kellelt saad head nõu ja inspiratsiooni. Isegi inisejatelt saab innustust (ausõna, tänks ask.fm'i kommentaator, kes imestas, et mul SELLISED kulmud on... tänu sellele hakkasin nendele rohkem ka tähelepanu pöörama ja nüüd olen palju ilusam).

Kui keegi tuleb sinu töid kritiseerima, ilma sulle nõu andmata... no jah, eks leidub ka selliseid. Mulle tuli eelmisel aastal päris mitu teravat kommentaari, et kes ma enda arust olen? Mis mõttes ma sellist sitta toodan? Miks peaks keegi tulema üldse minu juurde ja saama tunnisest fotosessioonist 100 pilti, kui saaks minna PROFESSIONAALI juurde ja saada 30 suurepärast? Tõsi, ega mina ka ei suuda enam üle 100 (isegi mitte üle 60) pildi vastu anda. Olengi tänu sellele palju-palju kriitilisem enda töö suhtes. Varem oli aega rohkem, et töödelda, seega saingi lubada suuremat fotode arvu. Tegelikult ei tohiks aga ükski hea fotograaf minna teise fotograafi tööd maha tegema (reaalselt halvustama).

Ise püüan ka alati mõelda, et keegi ei ole konkurent, vaid väga hea võimalus saada inspiratsiooni ja motivatsiooni paremini teha. Tunnistan, et vahel tekib ikka hirm sisse, nähes enda läheduses olevate fotograafide töid. See tuletab mulle aga meelde, et peab end rohkem edasi arendama. Väga oluline ongi leida endale sobiv käekiri, mis eristab sinu teistest. Jaaaaa eks ma edaspidi sellele siis rohkem keskenduda tahangi.

Apiii, nii pikk postitus. Head aega! Homme peaks Fotail.ee'sse ilmuma postitus, kus räägin natukene lähemalt enda hetke lemmikstiilist, kui seda nii võib nimetada :D Ehket rohkem fotograafialembelisematele mõeldud.

16 comments:

  1. Seda postitust lugedes tuli mulle meelde, et ehitad parajasti ka fotostuudiot. Olen isegi mõelnud koju natuke fototehnikat (lisaks kaamerale, 35mm objektiivile ja statiivile) juurde hankida ja mõtlesin, et äkki oskad soovitada, kust soodsalt tellida ja millest alustada? Eelarve on napp, seega igasugustest nõuannetest oleks palju abi :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Esiteks soovitan sul soetada reflektor. See ausõna muutis nii pildistades kui ka järeltöötluses minu jaoks KÕIKE! Ma ei tea mis moodi ma enne üldse pildistasin, maailm on palju kaunim kui portreed on tehtud reflektoriga :D

      Kui sul on valget seinapinda, siis soovitan ebay'st tellida lisalambid või softbox ja välk (kui soovid sellist stuudio laadset asja proovima hakata). Mina tellisin vist need endale: http://www.ebay.co.uk/itm/Phot-R-2x-150W-Photography-Studio-50x70cm-Softbox-Continuous-Lighting-Stand-Kit-/262312813574?hash=item3d130fe406
      Välguks on Yongnuo YN-560 III, mis ei ole ka üldse kallis võrreldes mitte-Hiinakatega.

      Need on vähemalt esimesed asjad mis meenuvad, et olen ülirahul, et need olemas on. Vot softboxi ei ole, aga ma isiklikult ei tunne hetkel selleks vajadust (pulmas pildistades on jah vaja, aga see on mu töökaaslasel olemas :D).

      Kustuta
    2. Tänud! Sain kohe mitu ideed ja panen reflektori oma listis esimeseks :)

      Kustuta
    3. Kui üldse millestki alustada, siis tõesti soovitan reflektor soetada. Ilmselt nendest kõigist ka kõige soodsam. Annab portreedele natukene nigelamas valguses palju juurde ja heas valguses on foto veel parem :D Samas ma ei soovita osta sama suurt kui mul (ma ei mäleta praegult diameetrit, aga mulle tundub et see on üle meetri :D). Üksinda on natuke raske seda kasutada kui just ei ole ka kolmjalga selle reguleerimiseks.

      Kustuta
    4. Anonüümne25.08.16 20:46

      Mina alustasin kunagi üldse nii, et tõmbasin esialgu hõbepaberi papitükile ümber ja kasutasin reflektorina - enne raha kulutamist päris hea aru saada, et mida reflektorilt ootad ja kuidas seda üldse kasutada... :)

      Kustuta
    5. Hea, et ma selle peale pole varem tulnud. Raudselt kooner minus olekski seda teed läinud :D nii hea idee, ma teen endale väiksema reflektori nüüd nii!!!

      Kustuta
    6. Kortsuta foolium kõigepealt kokku, haruta ettevaatlikult uuesti lahti ja alles siis pane papile ümber - muidu on liiga pimestav ja intensiivne. :)

      Kustuta
    7. Jep, ega ta näeb õigel reflektoril ka selline... kortsutatud välja :D

      Kustuta
  2. Nii hea on selliseid postitusi lugeda!Pean vist blogimaailma natuke rohkem süvenema ja blogisid otsima, kust veel fototeemadel lugeda/vaadata saab. :)
    Aga natuke hirmutasid mu ära ka. Mul on ka hetkel periood, kus osade fotode puhul vinjett meeldib. Tõsi küll, mitte nii tugev, aga siiski. Mulle endale meeldib (hetkel vähemalt :D), loodan, et kliente nii eemale ei peleta. :D Samas nemad saavad ka ilma vinjetita pildid omale.. :D Ja selles osas nõistun, et enam ei jaksa 100 pilti töödelda. Kriitikameel areneb kiiresti ja aja kokkuhoiu mõttes pole mõtet iga nurga alt tehtud klõpse alles hoida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siinkohal soovitaks sulle üldse ühe fotograafi juutuubi: https://www.youtube.com/channel/UCvs_Clo5c1u2hXwv0zEG6rw Mulle esiteks meeldib tema käekiri ja tema videod on nii kasulikud, eriti meiesugustele :D

      Ah tead ära üldse selle pärast pead murra, et mulle vinjett enda vanadel piltidel ei meeldi. Vaata neid noh, sa ei tee ju nii :D Ehk sobib ka nii suur ja intensiivne ka mõnele fotodele, aga konkreetsetele näidetele küll mitte.

      Pealegi leian, et kui sa ise oled ikkagi fotodega rahul, on ka kliendid. Üldiselt kehtib mu arust see, et fotograaf on enda tööde suhtes ikkagi kõige kriitilisem. Lisaks näevad ju kliendid sinu fotosid ja on kursis sinu töödega - selleks nad sind ju palkavadki :)

      Mul oli ka häda selles, et ma jätsin praktiliselt kõik head pildid lastest alles (ja tegelikult ka vanematest). Lihtsalt ilme oli naaaatukene teine. Ise ema ja kliendina meeldiks mulle küll saada PAAAALJU pilte oma lapsest, isegi kui natukene vaid erinev :D Paraku pole aga jah enam aega selleks. Või noh oleks, aga siis saaks kõik kliendid oma pildid umbes kaks kuud hiljem kätte.

      Kustuta
  3. Tänu sinule lasin ebayst reflektori tellida ja lähen seda homme õe ja tema sõbranna peal katsetama. Olen üsna võhik selles maailmas, aga just sina, Aili, annad mulle palju motivatsiooni ja innustust erinevaid asju katsetada. :) Ning sinu pildid muutuvad ajaga ainult paremaks ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Silm läheb märjaks selle peale :) Mul on nii hea meel seda kuulda. Keegi oleks mulle ka võinud varem rõhutada, et OSTA REFLEKTOR - see on parim ost!!! :D

      Kustuta
  4. Tahaks ka osata ilusaid pilte teha. Pean ennast ikka käsile võtma!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Õnneks on see aga täiesti õpitav. Põhitõed on väga lihtne selgeks saada ning raketiteadust ei vaja. Fotograafia ei ole selline nagu laulmine. Noh, et laulmisel peab sul siiski olema viisipidamise oskus. Kui seda üldse ikka ei ole, siis pole vahet kui palju laulutunde sa võtad. Häid pilte saab aga kenasti tegema õppida, seega peabki end lihtsalt käsile võtma :)

      Kustuta
  5. Nii lahe postitus! Ise vaatan juba kuid ja kuid sinu pilte ning mõtlen, et tahaks ka teha, aga vot tegemiseni ei jõudnud. :D Siis ühel päeval tegin järjekordselt oma emast pilte, mis ta ülesse pani tekstiga, et teen hetkel pilte tasuta. Nüüd on mul terve august ja september pildistamisi täis. :O Mu tase pole küll sugugi see, mis sul, aga harjutamine teeb meistriks. :D Äkki ühel heal päeval julgen ka raha selle eest küsida.
    Mind hoidis nii kaua tagasi see, et noh "jajah, iga peegelkaamera omanik tahab ilge fotograaf olla" ja kõigele lisaks olen väga enesekriitiline. Praegu on hea meel, et selle tee ikkagi ette võtsin. Vähemalt saan kunagi öelda, et proovisin ja tegelikult ei saa niikuinii kõigile meeldida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on hea meel, et sa selle julge sammu lõpuks tegid. Mida aeg edasi, seda enam saan aru kui tähtis on olla lihtsalt julge ja pürgida enda unistuste poole. Või siis vähemalt järele proovida, sest parem proovida kui elu lõpuni kahetseda, et olid arg.

      Eriti mis puudutab teiste inimeste kommentaare ja arvamust, kuidas keegi enda elu elama peaks. Nagu ma olen ka eelnevalt kirjutanud, siis ükski tõeliselt hea fotograaf ei peaks end küll kuidagi ohustatuna tundma teistest algajatest. Sama moodi ei tähenda ka, et iga inimene, kes soovib paremini fotosid teha, sooviks pürgida kuskile kõrgustesse ja saada maailma parimaks (see on pigem mõeldud teistele fotograafidele, kes ei raatsi konstruktiivset kriitikat jagada ja lihtsalt lajatavad, et peegelkaamera ei tee sinust fotograafi :D). Ja kellel on vajadus maha teha alustavate fotograafide töid (ja öelda, et "sa pole mingi fotograaf")... see ei ole kuigi insipireeriv, innustav ega konstruktiivne, seega on see ebavajalik ning ei tasu lihtsalt välja teha. Tean, lihtsam öelda kui teha... aga tegelt ka aitab :D Eriti kui ise naudid, mida teed. Ja seda näevad kliendid.

      Kustuta

 

Kuu loetuimad postitused