2016

Ega minugi aastalõpu postitus teistest erine ning alustan juttu ikka sellega, et issand jumal juba on aasta jälle möödas! Nii kiiresti! Ja nii nagu eelmisel ja üle-eelmisel aastal traditsiooniks on saanud, teen enda aastalõpu kokkuvõtet vastates paarile kindlale küsimusele. Isegi ei mäleta enam kust ma täpselt need küsimused sain, aga mulle meeldib nendele igal aastal vastata. Paneb kohe natuke rohkem järele mõtlema sellele aastale kui lihtsalt, et "ah aasta jälle möödas, uus tulemas." Ikka tuletan endale meelde, mida olen saavutanud, mida oleks võinud rohkem ja nii edasi. Illustratsiooniks lisan kollaažid kuude kaupa meeldejäävamatest sündmustest sellest aastast.


Mida sa õppisid?

Sellel aastal õppisin seda, mida oleksin pidanud juba ammu-ammu järele proovima - vahel tuleb mugavusstsoonist välja astuda ja riskida. Kuigi ma nüüd ei saa 100% öelda, et täiiiiega riskisin. Pigem hakkasid asjad ühes suunas minema ja selle asemel, et mugavalt jääda konutama sinna, kus olen aastaid juba olnud, läksin vooluga kaasa ning hakkasin ütlema "jah".

Mida oleksin teinud teisiti? Miks?

Nii nagu eelmise aasta kokkuvõtet kirjutades jaaaa üle-eelmise aasta oma, leian siiani, et kõik mu otsused ja valikud, on mind toonud just siia samasse punkti kus olen praegult. Seega ma ei oskaks valida midagi, et teeksin teisiti, sest see oleks mind viinud ehk kuskile mujale. Nii palju oskan öelda, et kõik võimalused, mis mulle anti, mis mind täiega hirmutasid - võtsin vastu ja tegin ära.


Mis olid möödunud aasta kolm kõige märkimisväärsemat sündmust?

1. Sain enda toitumise korda
2. Fakt, et üleüldiselt hakkasin fotograafiaga rohkem tegelema
3. Fotailstuudio avamine


Milliseid lahedaid asju sai tehtud? Milliseid mitte nii lahedaid?

Kõik pildistamised, mis selle aasta jooksul läbi viisin ja inimesed, kellega selle käigus kohtusin - lahedaim! Kindla peale! Võin ausalt öelda, et tänu fotograafiale olen palju paremini õppinud ennast tundma. Tihti ikka imestan, et issand kui julgeks ma olen saanud, samas tunnen end niimoodi inimestega suheldes täpselt iseendana. Et selline ma olengi, lihtsalt see osa minust oli alati peidus.

Mis asjad peaksid olema need mitte nii lahedad asjad, mida sai tehtud? O. haigused? Kiirabi, mis A.le kutsuma pidin? Hirm vanavanemate tervise pärast? Need ei olnud jah väga lahedad asjad.

Selle aasta saavutus, mille üle tunned uhkust?

Fotail'i üle tunnen uhkust. Eks ma tunnen lapse üle ka muidugi uhkust, aga jättes selle iseenesest mõistetavaks, tunnen ennekõike jah Fotail'i üle uhkust. Kõik on muidugi alles nii-nii alguses, aga fakt, et ma üldse algust tegin... ma arvan, et ma võin öelda küll lõpuks, et tunnen uhkust selle üle.


Kõige keerulisem olukord sellel aastal?

Hahhaaaa, appiiii, suvel olin FIEna ühest punktist kuidagi silmadega üle lasknud, mis tekitas minus tohutuuuuu paanika suve keskpaigas. Aga see lahenes õnneks (süõ). See oli päris keerukas periood. FYI soovitan kõigil maksuametisse konsultatsioonile minna ja julgelt kõik järele küsida, kui aru ei saa.

Päris hull oli tegelikult seis ka oktoobrikuu lõpus kui mu põhiarvuti katki läks ja mõtlesin, et peangi hullema laenu isalt võtma, et saaksin uue arvuti osta. Õnneks aga peab mu vana rüperaal veel vastu (süõ).


Mis oli aasta alguses raske, kuid kerge aasta lõppedes?

Klientidega suhtlemine. Rauuuuudselt! Tegelikult iga kord pärast pikemat pausi tekib tunne, et appi ma ei oska kindlasti enam inimestega suhelda. Aasta alguses polnud kliente ka veel nii tihedalt, seega oli hirm ikka päris suur. Paar päeva tagasi oli aga veidi piinlik olukord, kus olin kliendi tuleku ära unustanud (no nii täbar olukord oli, tohutult piinlik ikka). Jutu mõte on aga selles, et klient helistas, et ta kohal ja mul ei tulnud kordagi mõttesse seda, et ma ei tea mida temaga rääkida või kuidas olla. Olgugi, et enne iga klienti püüan ma end kuidagi vaimselt ette valmistada, et end kindlana tunda. Sellises äkilises olukorras tundsin end nagu kala vees.


Kes on sinu elu sellel aastal kõige enam mõjutanud?

Huhhh, ma ei oskagi ÜHTE välja tuua. Sellel aastal on mu elu mõjutanud nii-nii paljud inimesed. Alustades A.ga, kes on alati mulle toeks ja abiks ning kes EHITAS MULLE FOTOSTUUDIO. Kuid mu aasta ei oleks olnud ligilähedalgi sellele, mis ta oli, kui poleks olnud teid kõiki! Just tänu teile sai hoo sisse Fotail (kellele see fakt meeldib, kellele mitte :D). Ilma selle blogita ei oleks ma ilmselt elusees hakanud enda pilte näitamagi ja just teie olitegi need esimesed kõige julgemad, kes minu juurde pildistama tulid. Seega olete te kõik mu elu sellel aastal mõjutanud :)


Millise soovituse annaksid endale kui saaksid ajas üks aasta tagasi minna?

Ole sina ise! Ära karda teistele inimestele näidata kes sa tegelikult oled!

Üks asi mis sai sellel aastal tehtud, kuid varem mitte?

Fotostuudio sai ehitatud. Kusjuures idee fotostuudio ehitamiseks tuli täiiiiesti lambist. Me ei plaaninud esialgu üldse seda. Eks tagantjärgi oleks olnud lihtsam korralik arvuti lihtsalt osta, arvestades, et stuudioehitus läks lõpuks 2x kallimaks kui plaanisime... aga mis sest enam :D Usun, et see oli hea idee ning mõnus võimalus ka tulevastele klientidele.

Mida oleksid tahtnud rohkem teha?

Kohati tunnen, et oleksin tahtnud rohkem O.ga aasta teises pooles aega veeta. Tema hakkas ju lasteaias käima, ja kuigi sedagi teeb ta oluliselt väiksema koormusega kui paljud teised lapsed, tundsin ikkagi, et enam ei saa me nii palju koos olla. Eks jälle harjumuse asi, sest ma ei ole temast isegi mitte 24h eemal viibinud. 12 tundi on vist maksimaalne. Ja noh, ega need paar tundi igapäevaselt nii dramaatilised polegi, aga siiski on koos olemist nüüd vähem.


Mida oleksid tahtnud vähem teha?

Vähem närvitseda ja stressata. Kui tööd oli mingil hetkel rohkem ja ajalimiit peal, siis olin ma ikka päris hirmus inimene. Kuna ma üldiselt olen selline inimene, kes enne ikkagi mõtleb kui midagi ütleb, ei suutnud ma alati enda emotsioone taltsutada kui asi puudutas tööd. Pean ikka silmas järeltöötluse aega kui pidin leidma tasakaalu töö ja kodu vahel. 

See ongi kodus töötamise pahupool, et kuigi saab ööriietes terve päev kodus tšillida ja omas tempos tööd teha, peaks samal ajal ka kodu kuidagi normaalne püsima. Eriti kui laps ka näiteks kodus samal ajal haige. Okei, kõigi arust ilmselgelt ei pea kodu korras olema samal ajal kui mees ka töölt tuleb... aga vot minu arust meie kodus ikkagi nii võiks olla (rõhutan, et meie kodus, mul kama mis teiste kodus on). Lisaks sellele söök tehtud, maja soe ja pesud triigitud.

Seega jah, vahel tunnen küll, et amps, mille olen võtnud, on ikka päris suur. Ja seega pole imestada, et ma ühel hetkel üle keen ja närvi lähen. Samas keegi mind ei sunni selleks (tegelt ka, A. ei käsi mul seda kõike teha :D tal on savi, kas ta särgid on triigitud või ei), ise tahan kõike teha. Aega võtab see tasakaalu leidmine ja loodan, et trenni ellu tagasi toomine, aitab seda stressi ka leevendada.


Mida sa tahtsid ja said?

Mida ma tõestiiii tahtsin? Uut pesuresti tahtsin. Sain ka. Tõsiselt rääkides, siis tahtsin, et inimesed hakkaksid minu juurde pildistama tulema. Tulid ka.

Mida sa tahtsid ja ei saanud?

iPhone'i tahtsin, ei saanud. Peaaegu oleks saanud, aga A. ei viitsinud Tartusse sõita. Vähemalt nii ta ütles :D Siia ma ei oska midagi "tõsist" lisada, sest iPhone'i ma tahan tegelt ka. Uut arvutit ka, seda ka ei saanud.


Kas leidsid sellel aastal uusi tutvusi?

Oojaaa! Ja mul on nii hea meel, et mõned, kellega pildistamas käisin, on isegi veel rohkem mulle tuttavamaks saanud.

Kas lõpetasid vanad suhted?

Jessas, vist ametlikult küll mitte. Noh, et "ma ei ole enam sinu sõber" :D Ilmselt mõned sõbrad on veidi kaugemaks sellel aastal jäänud. Samas on see ka arvestatav, sest nemad tegelevad enda tööasjadega, mina enda omadega ja loodan lihtsalt parimat, et ühel hetkel me jälle tee teineteise juurde leiame.


Kõige imelikum kogemus?

Konstellatsioonis käimine (link). Samas see oli head moodi imelik. See oli kummaline ja hämmastav ja imetabane kogemus.

Muutus, mida soovid uuel aastal teha?

Südamest loodan, et suudan leida normaalse tasakaalu töö- ja pereelus (süõ). Sellele võib siis lisada kõik selle kodu, loomad, sõbrad ja trenni ka.


Õppetund aastal 2016.

Enda unistusi tasub taga ajada. Kasvõi selle pärast, et aru saada, kas see ikka on ka sinu tõeline unistus või mitte. Näiteks arvasin aasta alguses, et peaks hoopis treeneriks pürgima. Täiesti õppisin selleks ja plaanisin kooligi minna, kui sain aru, et see ikkagi ei ole mulle nii suureks kireks kui seda on fotograafia. Samas absoluutselt ei välista, et ma ühel hetkel ka treeneriks proovin saada, sest ka see mõte on mul peas väga kaua olnud... lihtsalt niiii palju ma nüüd ka ei oska teha, et samal ajal üritaks fotograafi asja ajada JA treeneriks õppida :D

Soovin teile kõigile ilusat aastavahetust ja kohtume juba uuel aastal!

4 comments:

  1. Mu lemmik aastat kokkuvõttev postitus!Siiras ja motiveeriv:)

    VastaKustuta
  2. Ilusat aastavahetust Sulle ja perele! :)

    VastaKustuta

 

Kuu loetuimad postitused