10 sammu õnneni

Head uut aastat! Veel enne kui hakkan kirjutama postitust meie aastavahetusest (vaatasite ikka A. Insta Story't?), mõtlesin kaasa lüüa Kristiina algatatud blogiväljakutses (link). Meenutades muidugi kui edukalt mul eelmine läks, kirjutasin vist lausa kolmel korral, otsustasin seekord kirjutada päevadel, mille teema mind köidab.

Väljakutse esimeseks teemaks oli vaja koostada nimekiri 10 asjast, mis muudavad mind tõeliselt õnnelikuks. Leian, et see on väga päevakohane, sest aasta ju just lõpes ning mõnikord tulebki aeg hetkeks maha võtta ja veidi rohkem mõelda heade asjade peale, mis on su elus olemas. Ja mida mõnikord ehk liiga iseenesest mõistetavalt võtame (nagu näiteks normaalne kõne ja hingamine... see köha võiks juba kaduda!).

Lisaks sellele on inimestel kuidagi kombeks ikka rääkida pigem negatiivsest enda elus ja halada kuidas kõik oleks parem, kui oleks see ja too. Mistõttu ragistan ka enda ajusid ja panen need kümme asja kirja.

1. Minu perekond ja sõbrad. Tahtsin alguses kirjutada eraldi, et vanemad, mees, laps (jne) ning mõistsin siis, et saaksin vabalt loetleda üle kümne inimese, kes mind õnnelikuks teevad. See rõõmustab mind väga, et esimese asjana hindangi enda elus kõige rohkem ikkagi just inimesi, kes on mu ümber (kaugel ja lähedal). Inimesed, kes tõid endaga kaasa üksnes negatiivseid emotsioone, nende jaoks ei leia ma enam enda elus kohta. Seega ongi alles jäänud vaid need, kes teevad mind õnnelikuks, kes on mulle toeks ja alati olemas.

2. Lumi. Mõtlesin kirjutada alguses talv, aga nagu me hetkel aknast välja vaadates näeme, siis ei käi talv ja lumi alati käsikäes.

3. Juustuga grillvõileivad. Oh my God! Ma ei teagi enam kas kinkisin grillvõileiva masina A.le või tegelikult iseendale, sest mina kasutan seda küll hetkel süüdimatult vaat et iga päev. Loomulikult käib jutt vegan juustuga tehtud grillvõileibadest (ema tõi Tallinnast, Elvas ei müüda :( ). Tegelikult olen neid alati armastanud, lihtsalt masinat pole varem omanud.

4. Maagilised pildid. Üha enam tõmbavad mind fantaasiapildid (noh, ikka sellised kus ongi täitsa magic ja müstilisus ning mingi sõnuseletamatu salapära), aga nendega on hetkel üks häda - Lightroom'is hakkab mul vaikselt piir ette tulema ning Photoshop'i arvutisse laadimiseks on mu arvuti liiga nõrk. Muidugi alati on võimalus LR lihtsalt PS'iga asendada, aga ma ei tea kas ma nii julge juba olen. Vaevalt.

5. Korras tervis. Selle tervisega on tihti nii, et võtame seda nii iseenesest mõistetavana. Pean ikka silmas neid, kellel ei ole mingit kaasasündinud haigust või teab mis muud rasket ja pikemaajalist tervisehäda. Terve olla on ikka täielik õnn, mille eest peaks iga päev tänulik olema.

6. Tuttav lõhn lapsepõlvest. Väiksena nagu ei osanud sellistele asjadele tähelepanugi pöörata. Nagu näiteks lõhn, mida tunned, kui lähed vanaema juurde. Mmmm, grillvõileivad! Või kasvõi kõige tavalisem kaneelilõhn kohvi peal, mis tekitab minu jaoks täieliku jõulutunde, sest kaneeliga kohvi joon ainult talvel / jõuludel. Ehket mitte ainult lõhnad, mis meenutavad lapsepõlve, vaid tuttavad ja häid mälestusi meelde toovad lõhnad. Ma varem näiteks ei mõelnud üldse sellele, et mu vanemate kodus on mingi eriline lõhn (kui veel seal elasin), aga nüüd külas käies kohe tunnen, et aaaah kodune lõhn. Teistmoodi kui Elva kodus, aga ikkagi kodune.

7. Kodune hubasus. Vaatan praegult aknal põlevaid tulukesi, laual küünlaid, fliistekke. Samal ajal unistan krõpsupakist, mis kohe lahti teen ja telekat vaatama hakkan... ja siis jääb pilk pidama A. peale, kes jalad laiali diivanil lösutab ja pohmakat ravib (viimast õnneks väga tihti ette ei tule :D). O. ka juba magab ning saame lihtsalt lösutada ja olla. Mõnus ja hubane.

8. Minu keha. Alguses mõtlesin, et ei hakka seda siia kirjutama, sest jumal teab, mida keegi sellest välja loeb. Siis aga meenus (nagu ma igal aastal ikka endale meelde püüan tuletada), et kirjutan ju ikkagi enda blogis, asjadest, mida mina tahan ning ma ei tohiks lasta end mõjutada inimestest, kes arvavad, et teavad minust rohkem kui tegelikult teavad. Ja sama moodi ei taha ma ka kuidagi alla suruda enda õnne ja rõõmu ning edusamme, lihtsalt sellepärast, et keegi teine arvab.. ma ei tea mida keegi teine arvata võib. Ma olen õnnelik enda keha üle ja ennekõike selle üle, kuidas sellesse nüüd suhtun. Lõpuks ometi tunnen, et mu keha ongi selline nagu ta olema peab.

9. Pikad vestlused sõbrannadega. Aaah ma lihtsalt jumaldan kui leian sõbanna(de)ga mingi hea teema, millest võime tunde ja tunde rääkida. Vahel klatš, vahel trenn. Kõigest ja mitte millestki. 

10. Minu inimesed. Nii nagu alustasin seda nimekirja, nii ka lõpetan. Ehket õnnelikuks teevad mind paljud inimesed, aga vaid peotäis neist on minu inimesed. Sellised, kellega tunned päris kiiresti ära, et nad on asendamatud. Kellega räägidki kõigest ja mitte millestki. Kelle ees sa ei taha ega oskagi väga varjata enda tõelist mina, sest tunned end nendega lihtsalt nii vabalt. Täiesti iseendana.

Siit ka minu selle aasta lubadus, nii uueks aastaks kui ka ülejäänud eluks - olla täiesti mina ise. Igas olukorras. Hirmu tundmata, et äkki ma ei meeldi sellele ja tollele. Kui ei meeldi, siis ei meeldi, sest kui ma pean enda tõelist mina varjama kellegi eest, hoidma end kuidagi tagasi, siis mul ei olegi vaja sellist inimest enda ellu.

PS! Ja nüüd ma saan aru, et pealkiri ei lähe kõige täpsemini sisuga kokku... oh well.

Veelkord head uut aastat kallid sõbrad ja lugejad!


0 comments:

Postita kommentaar

 

Kuu loetuimad postitused