Tahad kunstrindu → kahepalgeline!

Ilmselt olete kursis blogijaga Paljas Porgand ehk Merilin (link). Kes ei ole, siis lühitutvustus, miks temast kirjutama hakkasin, on see, et tema lasi hiljaaegu enda rindu suurendada. Miks aga see teema mul üldse peas keerlema hakkas, oli see, et Merilin on alati väga body positive suhtumisega. Teeb trenni, toitub tervislikult, jagab häid nippe ja üleüldiselt pooldab väga-väga positiivset suhet enda kehaga. Vähemalt selline mulje on minule jäänud tema blogi lugedes. Küll aga tekkis palju kisa ja kära (võib-olla liialdan, aga see jäi mulle lihtsalt silma), et kuidas saad rääkida positiivsest suhtest enda kehaga, enda armastamisest täielikult ja samal ajal panna endale kunstrinnad? Ehket räägid ühte, aga teed teist - kuidas saad olla nii kahepalgeline?!?

Ma saan nii mitmes asjas end Meriliniga samastada, alates positiivsest suhtumisest enda kehasse, lõpetades selle sama sooviga - panna endale kunstrinnad. Seetõttu mind see teema ja need erinevad negatiivsed kommentaarid mõjutasidki natuke kaasa rääkima. Kohati sellepärast, et olin ise justkui küsimärgi alla seadnud selle mure - kas saan rääkida enda keha täielikust armastamisest, soovides ise kirurgiliselt midagi selle juures muuta? Mitte, et ma lõpuks oleks enda otsuse langetanud kedagi teist kuulates, sest seda tunnet enda sees muuta ei saa ja tegelikult pole tahtnudki. Tänu sellele teemale aga loksus minu jaoks asi paika ja mõistsin, et saan enda keha kogu täiega armastada - soovides seda siiski samal ajal muuta.

Räägin siin muidugi vaid sellest, kuidas mina asja näen, aga arvestades milliseid jubedaid kommentaare selle teema all nägin, leidsin, et ma ei saa ju ometi ainus olla (lisaks Merilinile :D), kes asja teises valguses näeb. Mul on terve elu olnud väikesed rinnad, suuremad on need olnud vaid siis kui kehakaal on ühes sellega suurem või kui olin lapseootel / imetasin (obviously). Väikeste rindade all pean silmas A või koguni AA korvi (viimane ma nüüd ka ilmselt olen), seega plezzz kui te nüüd kavatsete mulle öelda, et "mu rindadel pole häda midagi". Lõppude lõpuks selle teema puhul ei muuda minu arvamust ja soovi enda rindu kohendada see, mida teised arvavad või tunnevad MINU keha kohta või kui väga "nad tahaksid minu rindu" / ... mis iganes muud asja...

Tänaseks päevaks on mu rinnad kahanenud tõesti all time miinimumini. Viimati olin nii väikese rinnaga vist siis, kui rinnad alles kasvama hakkasid teismelisena. Suurem kehakaal hoidis ka rindasid nõksa suuremana. Kui nüüd järele mõelda, siis imetamine isegi niiväga ei mõjutanud rinda, pigem mulle tundus vahepeal, et rinnad on raudselt väiksemad kui nad olid enne rasedust, aga piltide järgi pigem ütleks, et olid samad (ehket väikesed). Kui minu varasem normaalkaal oli 63 kilo (ehket sõin mis tahtsin, aga siiski ei õginud üle), siis nüüd on selleks 55-56 (sama moodi süües, mida tahan, lihtsalt pro vegan). Ehket mu kehalt on kadunud 7-8 kilo ja mulle tundub, et pool sellest läks mu tissist. Väike nali, aga siiski - mu eelnev väike rind on tänaseks päevaks veel väiksemaks muutunud.

Ja nüüd jõuame selle osa juurde, kus ma tõesti ja ausalt ütlen, et armastan enda keha. Olen väga tänulik kõige selle eest, mida ta on suutnud teha, mida olen saavutanud. Ja see, et ma armastan enda keha ning soovin suuremaid rindasid, ei tähenda, et ma enda rindasid vihkan VÕI et ma peaksin selle pärast enda keha kuidagi vähem armastama. Suurem rind on aga alati olnud midagi, mida ma olen tahtnud, aga mida pole antud, seda lihtsalt pole (ma räägin siin reaalselt täidlasest B-korvist!). Suuremat rinda aga paraku pole võimalik ka kuidagi muud moodi saavutada.

Osaliselt võrdlen seda teemat sellega, et oled ülekaaluline, soovid kaalu langetada, aga see ei tähenda, et sa ei võiks ja ei saaks enda keha armastada ka ülekaalulisena. FAKT on aga see, et ülekaalu sa saad vähendada. Rindu loomulikult suurendada, sealjuures mitte enda kehakaalu kasvatada, aga ei saa. Mitte kuidagi. Kui saaks - ma juba ammu kasvataks loomulikult enda rinda.

Mu ema (kellelt ma ilmselgelt oma minirinna olen pärinud) muidugi ütleb, et tema küll ei taha endale kunstrindasid. Samas ta ka tunnistas, et minu vanusena ta ei osanud üldse unistada või mõeldagi kunstrindade panemisele ja loomulikult ta pidigi sellega leppima ning aastate möödudes muutusid ka prioriteedid / soovid / mõtted. Absoluutselt ei välista, et 10-20 aasta pärast olen mina sama moodi leppinud enda minirinnaga ja täiesti siiralt saaksin ka öelda, et ei taha kunstrindasid... samas HETKEL on see soov minu jaoks väga aktuaalne. Õnneks / kahjuks poleks hetkel rahagi selliseks protseduuriks, aga kui minu tunded enda keha kohta on samad ka pärast teise lapse saamist / imetamist, hakkaks ma selle realiseerimisega ka pihta.

Foto: Hobifotograaf Erika (link)... ta tegi siiski kroppimata pildi... ma niisama lörtsisin asja hetkel :D

42 comments:

  1. Anonüümne27.02.17 10:55

    Minu meelest on nii jabur nende inimeste suhtumine, kes oma seisukohtades on kõiges nii äärmuslikud. Sinu menetletud teema on ainult üks näide mitmest: kui armastad, siis ei tohi tahta midagi muuta. Kui vihkad midagi, siis pead vihkama kõike sellega seonduvalt. Kui võtad midagi ette, tee surmani jne. Minu meelest on täiesti võimalik midagi/kedagi armastada, näiteks inimest, siiski soovides, et midagi oleks tema juures teisiti. A la, ma armastan oma kaaslast, aga soovin, et ta tooks mulle rohkem lilli vms. Oma keha ei ole mingi erand. Või et kui mulle mingi inimene üldiselt ei meeldi, siis mingi omadus tema juures võib siiski olla imetlusväärne jne jne. Neid näiteid on lõputult. Ma arvan, et kõik need, kes kommenteerivad, et oma keha armastamine ja sealjuures tahtes midagi selle juures muuta, väljendab kahepalgelisust, peaksid korraks peeglisse vaatama - kas nad ise ka oma radikaalsetele väljaütlemistele vastavalt elavad. Üleüldiselt meenutab selliste inimeste suhtumine väljakujunemata teismesliste suhtumist elusse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii on, sest mitte midagi väga ei saa teha täiiiiiesti 100%. Sama moodi jaurasin ma pikalt enda peas veganlusega. See on asi, mida ma tõesti 100% pooldan, aga selleks, et olla 100% vegan, no see võtab ikka jupp aega kui üldse päris võimalik meie ühiskonnas.
      Samas ikka leidus inimesi, et mismõttes sa KÕIKE KORRAGA ei muuda. Mõtlemata sellele, et sammu haaval eesmärgini minnes, on lõpp-tulemus palju püsivam. Vähemalt omast kogemusest :D
      Alati on lihtsam teisi kritiseerida ja nende valikuid maha teha.

      Kustuta
  2. Ma räägin kõige pealt iseendast. Sellest peaks kajastuma minu arvamus kogu selle teema kohta. Ma ei ole rahul enda küüntega- sellepärast lasin geelküüned panna, ma ei ole rahul oma juustega- sellepärast kannan alatihti pikendusi. Kui ma oleks iseendaga üdini rahul, ei kannaks ma neid asju. Ehk et minu arvamus ongi see, et kui inimene hõiskab avalikult, kui rahul ta oma kehaga ja iseendaga on, miks siis on vaja midagi siis muuta? Muidugi on see ainult minu arvamus ja ma ei ole Merilini blogis käinud seda välja ütlemas, sest kokkuvõttes on see tema keha ja ise teab, mida sellega peale hakkab. Igal inimesel omad põhimõtted ja vaated, kuidas miskit näeb. Ma tahaks ka kunagi kunstrindu panna, sest oma rindadega pole üldse rahul. :)
    Ma olen üldse selline laisk inimene, et ega ma eriti ei viitsi käia teistes blogides arvamust avaldamas, las iga üks teeb, mida tahab. :D Aga.. nüüd viitsisin. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hah ma tean seda kommenteerimise viitsimist. Vahepeal üritasin, aga nüüd olen jälle loobunud (loodan, et see käib hooti).
      Aga eks selle teemaga olegi (no olgem ausad - iga teemaga), et igaüks räägib, kuidas tema asja näeb. Kui sina näed soovi midagi enda juures muuta, sest sa tõesti pole üldse sellega rahul, siis nii ongi.
      Mina olen jälle sedameelt, et alati saab paremaks. Nagu all pool kommenteeriti (jessand, või Instas, ma olen kõiki tekste läbisegi töötegemise kõrval lugenud), et see, et midagi sulle enda juures juba meeldib ja rahul oled, ei tähenda, et ei saaks paremaks. Nii on ka mu tissid täitsa okeid, aga saaks paremaks :D

      Kustuta
  3. Anonüümne27.02.17 11:28

    Ma lihtsalt tahan öelda selle postituse kohta: jaa! Mõnikord ma vaatan mingeid pilte inimestest, kellel on enda arvates väikesed rinnad ja mõtlen, et oleks mul sellinegi! Millegipärast paljud inimesed ei usu, et üks naine tahab suuremaid rindu ainult selletõttu, et ma ei tea, meestele meeldida, aga no üldiselt tahetakse ikkagi enda pärast. Ma ka väga tahaks, aga operatsioonile vist ei taha minna. No rahagi pole, aga see tundub kuidagi hirmus janii. Tahaks, et tuleksid kuskilt niisama :D Sest ükski rinnahoidja ei sobi ja tahaks ka õlapealteta kleite/pluuse kanda janiiedasi, aga samas ei tahaks selle juures välja näha nagu väike tüdruk :D Mul veel see probleem ka, et ülakeha on üldiselt väga kondine ja rindade vahel paistavad ribid välja, aga no KUIDAS MA SAAN SINNA JUURDE mingit pehmendust. Oeh, rant, sorry :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh ma olen täiiiiesti sama meelt, et ega minagi tahaks tegelikult operatsioonile minna. OLEKS SIIS mingi muu variant, kuidas rinda natuke suuremaks saada - ma teeks seda (oleks see näiteks sama lihtne kui tagumiku trimmi treenimine). Mul on täpselt sama häda, et ülakeha on pigem kondisem (ei... siinkohal ei ole vaja kellegi öelda, et söö rohkem) ja ma ei taha välja näha nagu väike tüdruk. Riides olles saab veel ära petta, aga ma tahan alasti peeglisse vaadates näha seal siiski naist, mitte... lamedat rinda :/

      Kustuta
    2. Lameda rinnaga naine on ka naine. Väga ilus naine! :)

      Kustuta
    3. Lameda rinnaga enesekindel naine on väga ilus naine. Minul selline enesekindlus paraku puudub :D

      Kustuta
  4. Anonüümne27.02.17 11:35

    Mina olen ka sinuga nõus ja Merliniga ka. Mul oli tast kohe nii kahju, et ta sellise turmtule alla sattus, sest tõesti sa võid ennast armastada aga see ei tähenda, et ei võiks tahta enda juures midagi muuta. Aga lihtsalt meie ühiskonnas on kunstrinnad kuidagi väga tabu teema mulle tundub. Aga egas midagi, teine pätsike ahju ja peale seda saadki endale uued rinnad panna :) Aega raha ka koguda- ainult ~4000 euri :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Samas olen nii tänulik, et see teema tekkis. Nagu kirjutasin postituses, siis maadlesin selle mõttega isegi. Ja tänu sellele muutus asi mu jaoks justkui kergemaks - taaskord, ega mul ei olegi vaja end kellelegi õigustada ja ma olen enam kui kindel, et kui ma kord suudan endale uued rinnad panna, siis ei blogi ma enam ammugi mitte :D

      Kustuta
  5. See pilt Sinust siin on fantastiliselt ilus. Prink keha ja väiksed rinnad on minu superiluideaal (hea loll sõna :D). Sellise keha peal langev õhtukleit, avar dekoltee, kus vaid rinnakumerused õrnalt hoomata... Nii kaunis ja õrn ja veetlev.

    Ma lihtsalt ei kujuta ette, miks keegi tahaks neid meloneid. (Olgu need nii loomulikud kui tahes, need pole kunagi loomulikud). See on nõme sõna, aga ju see võrdlus on ikkagi kuskilt tekkinud. Ja need armid, minu jaoks võrdub täiesti enda vabatahtliku invaliidistamsiega. Aga inimesed näevad ilu ja seksikust väga erinevalt ja tunnevad veel erinevamalt.

    Aili, Sa oled imeilusa kehaga naine!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõigepealt aitäh ilusate sõnade eest :)
      Mulle isiklikult üldse ei meeldi need avarad dekolteed, alati imestan, et issand kuidas nad julgevad (mitte nagu... et õudukas), aga pigem mõtlengi, et ise sama väikese rinnaga ei julgeks nii. Meloneid pole kunagi tahtnud, tahaks midagi enamat kui lame rind :D

      Mõnes mõttes kindlasti hea, et mul ei ole sellist raha, et opilauale minna ja nagu eelpool kirjutasin - eelistaks varianti, et saaksin suuremad rinnad ilma operatsioonita :D Seega aega mul veel on, et endaga täitsa-täitsa rahu teha.

      Kustuta
    2. Ma olen niiii nõus, et see saleda inimese väike prink rind on kõige seksikam üldse!

      Süvaanalüüs kahepalgelisuse teemal on veider - lihtsalt tee, mis tahad. Sinu keha, sinu maitse, sinu otsus.

      Kustuta
    3. Tjah see prink rind on hoopis omaette teema veel selle minu minitissi puhul :D

      Kustuta
    4. Nõustun ebapärlikarbi kommentaariga.

      Kustuta
  6. Mina ütleks ka, et enda keha saab armastada ka samal ajal kui selle puudujäämisi või vigu korrigeerida. Minul isiklikult on peale rasedust turjal ikka ohtralt ülekilosid, millest üritan lahti saada. Aga samal ajal ma siiski aktsepteerin ka oma praegust keha ning oskan ka selles head leida.
    Ja kunstrinnad on minu meelest täiesti OK kui valida enda kehaga sobiv loomulik suurus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks see rinna muutmine olegi niiiiiii ekstra dramaatiline muutus osade jaoks, sest seda ei saagi ju kuidagi teisiti muuta. Ainult operatsioon.

      Kustuta
  7. Äkki saab oma keha üldises mõttes armastada, aga lihtsalt näiteks rindu mitte armastada :D Nii nagu ma üldiselt armastan oma last, aga tema jonnihood mulle küll ei meeldi :D Aga tundub silmakirjalik küll öelda, et ma armastan oma rindu nii nagu nad on ja siis panna silikoonid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina kirjeldaksin suhet enda rindadega (hmm... veider lause) just nii, et ma olen nendega rahul. Rahul selles mõttes, et mul on nad siiski olemas, sain nendega lapsele rinda anda ja on töökorras :D
      See on aga hea kirjeldus asjale, et armastan last, aga jonnihood ei meeldi :D

      Kustuta
  8. Anonüümne27.02.17 13:24

    Minul ei ole ka üldse rindu - AA korv või alla selle. Aga mina kunstrindu ei taha! Minu jaoks on millegi kunstliku enda keha sisse opereerimine lihtsalt nii võigas. Ma olen täielik tervisefriik (vb isegi foobik) ja see lihtsalt ei tundu kuidagi hea mõte. Operatsioon on kehale šokk ja ilu pärast ma seda teha ei tahaks. Muidugi mine sa tea, vb aastate pärast, kui lapsed olen saabud

    VastaKustuta
  9. Anonüümne27.02.17 13:26

    (saatsin kogemata pooliku kommentaari ära) tahtsin öelda, et pärast lapsi vb mõtleksin ka opi osas teisiti. Minu meelest on ka rindadeta keha ilus ja ükski mees pole mulle seda ette heitnud, et lame olen. Mõnikord häbenen enda paljast keha, aga sellegi poolest olen spordiklubi riietusruumis üks väheseid, kes ei ürita end elu eest katta :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle pole ka tõesti ükski mees öelnud mu rindade kohta midagi, ikka täitsa minu enda sisemine tahtmine alati olnud, mitte tingitud teistest.
      Aga eks see rinnaopp hetkel vaid tahtmiseks jäägi.

      Kustuta
  10. Anonüümne27.02.17 13:45

    Julgen siinkohal sõnavõtta, kui inimene kelle korvisuurus 80F. Olen proovinud kanda ka rinnaoidjaid suurusega 85, kuid need on alati olnud liialt suured keha ümber.
    Minu esimene probleem seisneb alati selles, et kust leida rinnahoidjaid, mis oleksid ühteaegu ilusad, parajad ning ka rahakoti sõbralikud. Triumf... ja ka seal on tihti keeruline leida seda õiget.
    Teiseks, mu rinnad jäävad mulle tihtilugu ette. Näiteks oli meil kunagi söögilaud, mis istudes jäi täpselt mu rindade alla ning pidevalt need nö. lebasid iseseisvalt seal laual. Seega pidin ise valvas olema. Jumal tänatud, et seda lauda enam ei ole :)
    Kolmandaks, keskkoolis oli käia samuti ebameeldiv, kuna kõigil olid oluliselt väiksem partii kui minul. Ja tihti peatusid teiste silmad mitte minu silmadega ja seda nii noormeeste kui ka neidude puhul.
    Neljandaks, spordi tegemine (jooksmine, kangiga "võimlemine" jne) on hullem piin. Kui rinnahoidja on liiga lotakas, siis rinnad on täpselt seal, kus nad ise soovivad olla ning joostes teevad haiget. Ümberkeha on neid aga keeruline siduda, kuna nad sõna otses mõttes pritsuvad igalt poolt välja.

    Aga ma olen õnnelik enda rindade üle. Tean, et kui kunagi lapsed peaksin saama, siis nad teevad neile suht üks-null ära ning seejärel võin minna rahuliku südamega ja lasta end veidi muuta :)

    Ma julgen aga vastu vaielda Ebapärlikarbile, et suured rinnad ei ole "iluideaal." Iga rind olenemata SUURUSEST on ILUIDEAAL nii inimese enda kui ka tema partneri jaoks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Rääkisin eile sellel teemal sõbrannaga, kellel just vastupidiselt on palju suuremad rinnad kui tema tegelikult sooviks. Tegelikult olen hästi palju kuulnud just seda, et kui ütlen, et sooviksin rindu suurendada, kujutavad inimesed ma ei tea mis suuri rindasid ette. Spordi pärast just ennekõike ei tahaks mingeid hiiglaseid. Nagu sinagi kirjutasid, nii on mulle küll ja küll rääkinud suurema partiiga naised kui raske on trenni tegemine.

      Ega ma pigem tahaksingi loota, et kui naised ütlevad, et neile mingi asi enda juures ei meeldi, et seda ei loetaks välja kohe, et nad VIHKAVAD midagi. Sama nagu mina ütlen, et ma absoluutselt ei vihka enda rindasid. Täitsa okei... aga see ei tähenda ka, et nad mulle meeldivad :D

      Kustuta
    2. Anonüümsele... Oot, millele Sa vastu vaidled? Et MINU iluideaal EI OLE väiksed rinnad pringil kehal? :D Ma kirjutasin ju, et minu iluideaal on see.

      Kustuta
    3. 70G ja ausõna jooksmine küll mingi piin ei ole. Müüakse ju spordirinnahoidjaid, mis ongi täpselt jooksmiseks mõeldud, Shock Absorber näiteks. Minu rinnad küll kusagile ära ei hüppa jooksmise ajal. Saan kõik oma pikad jooksud joostud. Tuleb õige leida lihtsalt ;)

      Kustuta
  11. Anonüümne27.02.17 14:28

    Minu arust ikka on silmakirjalik. Kõige lihtsam tõestus on vastata ausalt küsimusele, kas paneksid kunstrinnad ka üksikul saarel elades? Aus vastus oleks ju ei, sest keegi ei hakkaks üksikul saarel elades läbi tegema operatsiooni, mis on siiski riskantne ja tüsistusvõimalustega. Alles eelmise nädala Radaris rääkisid oma loo 2 rinnaoperatsiooni teinud naist.
    Nii kurb on näha/lugeda kuidas inimene ei näe ennast ilusana sõltumata sellest, et nii palju teised ütlevad, et väike rind on ka kaunis....
    Palja Porgandi puhul häirib, et ta pani ikka suht melonid ja rõhutab neid kõikidel piltidel oma riietusega. Kui pani enda/mehe jaoks, siis ju ei kannaks nii paljastavaid riideid? Väga paljud instas olevad pildid on tal üle võlli...
    Mul on ka väga väikesed rinnad-AA. Ideaalis tahaks muidugi suuremaid, aga operatsioonile minema ei hakka, kuigi raha oleks olemas. Ei suuda lihtsalt teha oma kehale võõrkehaga liiga. Seda enam, et rinnaopid on nii uued asjad, et me tegelikult ei tea, kuidas need kokkuvõttes organismi kahjustavad. Operatsioon on veel üks asi, aga võõrkeha jääb ju aastateks. Tuttaval just hiljuti hakkas lekkima 7-aastat olnud silikoon ja olukord olid päris karm.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üksiku saare võrdlus on minu arust ikka hoopis teine asi. Lisaks olen küll ja veel kirjutanud, et kui oleks võimalus rinda suuremaks saada kuidagigi muud moodi peale operatsiooni - ma loomulikult eelistaks seda. Ausalt võiks olla samad harjutused rinnale nagu on tagumikule.

      Eks tihti ole nii, et inimene tahab ikka seda, mida tal ei ole. Enamuse oma elust olen tahtnud sirgeid juukseid ja tedretäppide vaba nägu, nüüd viimastel aastatel on need alles hakkanud mulle meeldima. Seega jah, tore, et mul seda vaba raha rinnaoperatsiooniks poleks. Ehk ühel hetkel arvan ka enda väikesest rinnast enamat kui lihtsalt "okei". Nii lihtsalt paraku see ei käi, et keegi ütleb, et on ilus ja nii ongi.

      Kustuta
  12. Anonüümne27.02.17 15:17

    Minu arvates oli Palja Porgandi avameelne postitus operatsioonist väga vapper ja hästi kirjutatud. Las teeb oma kehaga, mida soovib. Mind hakkas kogu asi häirima hiljem, kui praktiliselt igal pildil on rinnad keskpunktis (ja mitte aimatavad, vaid paistavadki silma kui "melonid"). Lihtne on jutlustada oma keha armastamisest, kui sul on nö ideaalne keha (kuigi suure vaevaga saadud).
    Ma saan aru, et tema sissetulek oleneb tema jälgijatest ja reklaamist, aga minu jaoks on siiski üsna veider, kui kõik soovijad teavad täpselt, milline sa ilma riieteta välja näed, kellega seksid ja kui tihti. Lisaks on see (normaalsele) mehele tõeline turn-off.

    Mul endal on selline keskmine partii (olenevalt kehakaalust 75B-C, imetamise ajal 75E), aga tunnistan täiesti ausalt, et kui pärast laste soovitud arvu täitumist on vaatepilt kole, siis plaanin neid kohendada. Esimene laps ei muutnud eriti midagi, aga teine-kolmas võivad mõjutada küll. Ilmselt ma ei suuda endale aastaid kinnitada, et rippuvad rinnad on väga kaunid. Nii et iseenesest ei ole mul protseduuri kui sellise vastu midagi, küll aga liigse eneseeksponeerimise vastu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Samas tema opist on alles nii vähe aega möödas ja nagu ma aru olen saanud, siis lähebki aega, et need nö oma kohale paika loksuksid (ok, loksuksid on kõige imelikum selle kõige kohta öelda :D).

      Küll aga jälgin ise nii palju trenninaiste instagramme, et sellised poolpaljad pildid on minu silmis pigem tavalised. Kelle jaoks kõlab see halvasti, mina pigem leian, et just positiivne, et naine end näidata julgeb. Seksiteema on juba teine asi.

      Kustuta
    2. Hmmm, kuidas sa tead kellega ma seksin ja kui tihti...? Või kuidas ma alasti välja näen..?

      Ma kandsin enne täpselt samamoodi trennis sports bra-d ja ka piltidel olin nii. Küll aga jäävad mu rinnad sulle nii palju ette seepärast, et enne ei olnud midagi, mis ette oleks jäänud. Ma ei kanna absoluutselt teistmoodi riideid ja ei rõhuta oma partiid. Pusa on mu igapäeva kõige tavalisem riideese. Lihtsalt pildile satutakse ju ikka siis kui ollakse üles löödud näiteks ürituse jaoks ja kannan parasjagu silmapaistvamat ja seksikamat riideeset. Aga noh, nüüd ma ka saan kanda kõiki neid kleite ja pluuse, mida varem olematu rind lihtsalt ei lubanud.

      Ja mul pole absoluutselt melonid. Pooltel mu sõbrannadel on push-up rinnahoidjaga vaat et korralikum partii :D

      Mina olen oma otsusega ikka rahul ja ei hooli kriitikast. Seega Aili Sulle soovitan võtta aega ja rahulikult mõelda läbi see. Ma mõtlesin sellele oma 6 aastat, hehe! Aitäh Sulle aga toe eest ja tore oli su mõtteavaldust lugeda ;)

      PP.

      Kustuta
    3. Eks mida tuntum on inimene, seda rohkem jäävad tema valikud ka teistele ette. Ning aega mõelda on mul sellele veel küll ja küll, sest ega enne teise lapse sündi / imetamist ma ei tahagi neid panna. Kuigi see vist ei tohiks imetamist mõjutadagi?! Ma pole uurinud :D Aga jah, paar aastat on veel mõtlemisaega.

      Kustuta
  13. Anonüümne27.02.17 18:56

    http://www.bustural.com/ee-official-Fi1/ kas sellest poleks abi?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ooh see kõlab küll ahvatlevalt. Kaks numbrit suuremad rinnad... Nüüd tahaks küll olla reklaami ohver ja järele proovida :D

      Kustuta
  14. Anonüümne27.02.17 21:46

    Kui viimast proovida kavatsed, siis ootan tagasisidet!! :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See kõlab ikka väga ahvatlevalt, aga ma peangi nüüd natuke rohkem selle kohta uurima hakkama... et kui palju seda väikest tuubi reaalselt kasutama ka peab. Ja KES need 95% rahulolevad kliendid olid.

      Kustuta
  15. Anonüümne27.02.17 22:05

    Kõige vähem võtab minu mõistus seda, et kuidas saab sihikindel treenija oma uut keha mitte igatmoodi armastada, mis ilmselgelt on tal sihikindlalt ja raske tööga tehtud lihaseliseks ja madala rasvaprotsendiliseks. :D Kuidagi tobedaks on see treenimine läinud - kas kõikidel on siis nüüd silme ees ideaalina mingid fitnessimodellid, kes ei ole reaalselt saavutatava kehaga, vaid on end lõiganud ebarealistlikuks. (Samal ajal ise pläägutavad küll, et tehke kõik trenni ja saate samasuguseks nagu mina. Eem, jah - tehke trenni ja tehke oppe - oleks realistlikum loosung.)

    Tahan öelda, et madala rasvaprotsendiga treenitud inimese maailma kõige loomulikum seisund ongi ju lameda rinnaga olemine. Miks siis üldse nii väga end treenida, kui see terviklik tulemus ei meeldi? Minu silmis oleks täpselt sama jabur, kui keegi teeb usinalt jõutrenni, aga talle ei meeldi sixpacki välimus ja siis on kurb, kui see talle tekib. Kes tegi, ise tegi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sinu kommentaar näitabki täpselt kui erinevalt inimesed asja näevad (üldse ei mõtle pahaga). Mina näiteks leian just, et kui oled enda keha kallal tööd näinud, tahtnud treenida end fitnessmodelliks, aga selle käigus on rinnad täiesti ära kadunud, siis miks peaks eeldama, et nüüd oledki lameda rinnaga. Kui on veel võimalus rinnad tagasi saada (ma ei räägi siin mingist G-korvist, vaid normaalse rinnakuju taastamisest).

      Samas jättes kõrvale selle treenimise. Mina ei üritanud teadlikult enda rasvaprotsenti vähendada, ma ei ole isegi üle poole aasta regulaarselt trenni teinud ja tiss on veel rohkem ära kadunud. Kuid jah, ma aktsepteerin enda rinda nagu see on. Ja pigem olen oma väikese tissiga ja sellise rasvaprotsendiga nagu praegult, kui see, mis olin 8 kilo raskemana. Sest fakt ju on, et hommepäev ma seda tissioperatsiooni tegema ei lähe. Esialgu uurin üleval mainitud kreemi kohta :D

      Kustuta
  16. Anonüümne02.03.17 17:12

    Ma ka ei mõista seda äärmuslikkust. Kui on võimalus midagi veel paremini teha, olla veel parem või antud juhul veelgi rohkem rahul oma kehaga kui sa antud juhul oled, miks mitte seda teha?

    Kui ma otsustan minna täienduskursustele, kas see tähendab, et ma arvan, et ma olen loll? Või tahan olla veel targem?
    Kui ma tahan tulevikus teha teistsugust tööd (näiteks jõuda karjääri tippu samal alal) kas see tähendab, et ma ei ole rahul tööga, mida ma sel hetkel teen?
    Kui mulle meeldib näiteks Bruno Mars aga mulle ei meeldi paar tema lugu, kas see tähendab kohe, et mulle ei meeldi ta üldse?
    Kui ma tahan vahetada juustevärvi, kas see tähendab, et ma ei armasta ennast? Või ei ole rahul iseendaga sellisena nagu ma olen? Võib-olla aga võib-olla tunnen ma, et ma olen teistsuguste juustega veel parem kui ma hetkel olen.

    Seega see must-valge maailmapilt on väga häiriv ning ma tegelikult ei kujuta isegi ette, kuidas need inimesed elavad!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks see piir tulegi paljudel sellega, et kui kõik muud asjad saab nö loomulikult, siis on ka normaalne end alati parandada ja täiustada. Aga nagu ma juba sada korda siin kirjutan (sest ma ei väsi seda kordamast ka :D), siis tiss ei kasva kuidagi niisama. Ehket kuna seda loomulikult ei saa suurendada, siis nagu peaks leppima sellega.

      Kustuta
  17. Anonüümne31.08.17 17:59

    Mina küsiksin esiti rinnaoppide eitajatelt, et kas sellisel juhul ka ei oleks op õigustatud ja lausa vajalik?
    https://www.drmiroshnik.com.au/gallery/breast-augmentation-implants/blank-palette-breast-augmentation/

    Teema algatajal on ilmselgelt suurem ja kena partii ja sellisel puhul võibolla kõik ka ei otsustaks opi kasuks:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul nii lame jah ei ole, aga pigem tekib paljudel just nimelt selline liiga ekstreemne ettekujutlus kunstrindadest kui neid mainid. Vähemalt seda olen ise täheldanud kui olen maininud. Üks asi võib tunduda niisama riiete all kui suured rinnad on, teine asi aga mis nad ilma rinnahoidjateta tegelt on.

      Kustuta

 

Kuu loetuimad postitused