210317

Juba jupp aega mõtlen, et peaks blogima, aga mis ma ikka blogin kui laps haige on - midagi põnevat nagunii ei toimu (sest kogu muu elu on nii põnev). Seega viisin esmaspäeval lapse jälle lasteaeda, hurraaaa ja täna talle järele minnes (eks ta ikka esmaspäeval tuli koju ka) ütles õpetaja, et ninast jookseb palju tatti. LAJIFLjflasdjlasjfjP!!!

Koju jõudes oli O. rõõmus nagu ikka. Vaatasime diivanil MKR'i kui korraga tunnen, et tal on vist palavik - 38.0!!! Misasja nagu!? Ehket Ollil jälle veab ja saab järjekordse nädala kodus veeta. Tänan õnne, et elu läheb ikka nii nagu tema minna tahab... ehket saan lohutada fotopõuda sellega, et nagunii ei saaks väga pildistada kui laps haige. Lohutused, lohutused (ei ole pea kandiline, ei ole... teate seda nalja?).

Plaanisin vahepeal hoopis videot filmima hakata, tegelikult päris mitut... aga esimene katse kukkus küll läbi. Kes mu Snapi jälgib, eks need teadsid, aga ühesõnaga tahtsin filmida ühe väikese get ready with me. Tahtsin miskit uut proovida enda jaoks. Ehket miks mitte selle taustal ka niisama lobiseda.

Ja kogu video oli fookusest väljas!!! Mõni tund hiljem sain aru, et hea oli, et see video kunagi ilmavalgust ei näinud... samas jutt nagu jooksis. Eks veidi imelik oli end niimoodi meikimas / jutustamas vaadata, mistõttu noh... tore oli, et see fookusest väljas oli :D

Üleüldse olen hakanud mõtlema, et peaks ka videotele ehk rohkem rõhku hakkama panema, nii öelda laiendama enda piire ja minema veidi tavalisest mugavusstsoonist välja. Aga samas olen alati põhjusega eelistanud jääda kaamera taha, mitte selle ette. Eks näis. Meigiteemad lähevad mulle hetkel aga väga peale, seega ilmselt ühel hetkel teen uue katse ja räägin natukene enda meigisahtlist (heloooo cruelty free / vegan kosmeetika).

Igataheees, kuna siin niisama lobisema hakkasin, eks ma siis jätkan. Valmis sai päris esimene stuudio props... tegelikult valetan. Tegelikult ei ole me mitte ühtegi asja pildistamise jaoks spetsiaalselt teinud. Näiteks üks suur puidust pink, selle tegi A. aastavahetuseks valmis jaaaa ma lihtsalt viisin selle pärast seda stuudiosse. Sama ka paljude muude lisadega. Ja see poeletike sai ka tegelikult Ollile algselt tehtud. Ikka selleks, et ta all korrusel täitsa mängiks ja toimetaks. Talle aga meeldis rohkem vist kogu ehitamise protsess, sest pärast selle valmimist teatas ta, et tahab nüüd midagi muud ehitada (täpsemalt öeldes siis tuletõrjeautot). Seega viisin poeleti stuudiosse ära ning riputasin valguspallid külge.



Eelmisel nädalal otsustasin spontaanselt A.le sünnakingi ära tellida (okei, see oli soodukaga müügis). Ma olen niiiii halb kinkide tegija, lausa vihkaaaan kinkide tegemist! Aga kuna A. kord selle asja lingi mulle saatis, et ma võin talle kinkida selle, siis ei mökutanud ma enam kaua kui nägin, et on soooodukaaaas!

Tollel hetkel ma ei mõelnud, et see kink tuleb ju kuu aega varem kohale. Oli teine veel päris suur ka, et kuhu ma selle 30 kilo peitma peaks? Otsustasin, et küll ma siis ära ta pakin, aga enne oli vaja, et see mulle kohale toodaks. Nagu te ilmselt isegi teate, käivad kullerid kõik päevasel ajal pakke toomas. Olen umbes kolmel korral uurinud, et kasssss oleks võimalik tuua näiteks pool 7 õhtul (ehket kui ma ise Tallinnas ja A. pole päeval kodus... ja aeda jättes rebiks Thor selle puruks) ja muidugi ei ole. JA SIIIIIIS tuleb mulle sms, et TEIE PAKK TUUAKSE REEDEL 18:40 (pluss-miinus 30 minutit). POOOOL SEITSE ÕHTUL!!!! ÕHTUUUUL! See üks kord kui mul on vaja saada kink kätte TÖÖPÄEVAL enne seda kui A. koju jõuab, et saaksin rahus kinki pakkida. Eiiiiii! See jõuab samal ajal kui A. töölt!


Õnneks ma pole kunagi enda pakkimisoskusi A. eest varjanud. Täpselt sellisena ta selle kingi kätte sai. KUU AEGA VAREM! Ta ei kannatanud oodata ja kuna see oli küllaltki praktiline kink tema jaoks nagunii, siis ei näinud põhjust, et ta seda varem ei võiks avada. 


Et see postitus oleks ikka tõesti seinast seina (sest nagu ütlesin, oleme pmts nädala toas olnud jaaaa nüüd siis teine kohe otsa järgi), siis lisame siia ühe kauni pildi Saskiast. Jep, täpselt nii ta magab vähemalt üks kord päevas... iga päev. Veidrik :D


Täna õhtul hakkasin stuudios niisama pilte tegema (lootusrikkalt, et teha "stuudio, vol 2" postitus Fotail.ee blogisse) jaaaaa ma olen ikka nii pettunud selles seinavärvis. See pidi olema türkiis! TÜRKIIIIS! See on kuusepuuroheline :/


6 comments:

  1. Nii kui ma seda poeletti nägin (su instagramis äkki?) mõtlesin ma kohe, et see on täiega tuuus!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olin algselt skeptiline selle suhtes, sest O. ei tahtnud kuidagi selle juures püsida, et pilti teha :D

      Kustuta
  2. Kassid magavad kõht taevapoole siis, kui neil on turvaline ja hea olla, seega on teid täielikult omaks võetud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii armas, ma seda ei teadnud. Aga ega ta on küll üks paras perenaine siin :D

      Kustuta
  3. Mulle just nii meeldib see kuusepuuroheline sein. Jubedalt vinge. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Rõhk sõnal "jubedalt" :D
      Ega tegelt see kole polegi, lihtsalt see ole see, mida ma algselt vaimusilmas ette nägin (jaaaa see ei ole mu jaoks ilusam kui esialgne visioon).

      Kustuta

 

Blogroll

Kuu loetuimad postitused