250417

Miks on nii, et kui mul on terve päev aega töö tegemiseks, siis veedan esimese poole päevast tehes mitte midagi (okei, kirjadele vastasin ja tegin paberimajandust... aga töö all pean silmas ikkagi video monteerimist / fototöötlust)? Hea küll, vahel vaja üksi olemise aega ka, arvestades, et enamuse ajast on O. mu külge kleebitud (noh, samas ruumis), aga sellel nädalal on mul konkreetselt ainult tänane päev, et teha tööd-tööd-tööd ja mina... kirjutan blogi.

Ma olen ikka õrnakene. Viisin hommikul O. lasteaeda kes jäi minust sinna päris õnnetuna maha. Asja ei teinud kergemaks ka see, et ta mulle nutuste silmadega aknal lehvitas. Ema küll lohutas mind, et eks tal ole vaja ka jälle lasteaiaga harjuda, sest see kuu on tõesti meil veidi kreisim olnud kui teised.

Vahepeal tekkisid mul lasteaia suhtes imelikud tunded. Justkui pinge, et pean ju lapse sinna viima ning mis mõttes ta jälle ei lähe?! Ausalt, mitte keegi ei ole mind kunagi survestanud sellega, et LAPS PEAB KÄIMA, LAS OLLA HOMMIKUST ÕHTUNI SEAL (dramaatiline). Aprillikuu algas meil üldse Tallinnas, siis läksime koju, aga pidin jälle helistama, et Oll köhib veidi, ei tule. Paar päeva siis jälle käis. Uuesti tatt lippab (helistan), jälle jäi koju. Siis oli mingi viirus aias, ma lihtsalt ei viinud teda (helistan). Jaaaa seejärel läksime uuesti pealinna (helistan) ning nüüd ülehomme põrutame me sinna jälle tagasi... ning ongi 5 päeva lapsel lasteaias käidud ja kuu läbi.

Ma ei tea miks ma tundsin, et laps PEAB käima seal. Ja veelgi enam, et ma tundsin täiesti olematut survet, et kuidas ma jälle helistan, et laps ei tule. Nagu õpetajad tahaksid veel ja veel rohkem lapsi rühma :D Teie jaoks ehk veidi segane jutt, aga mul on vaja see siia talletada, et tulevikus endale meelde tuletada neid segaseid tundeid ja olematut survet, mida tundsin.

Tahaksin selle "uue ema" sündroomi kaela ajada. Liiga palju mõtlesin sellele, et mida teised arvavad või mõtlevad. Eriti tuletades meelde, et loogiline, et sa haiget last ju lasteaeda ei vii. Samuti miks ma peaksin O. Elvasse jätma kui pean ise Tallinnasse tööle minema. Jah, A. saaks kindlasti temaga hakkama, aga ma ei pea ka normaalseks, et viin oma lapse pool 8 hommikul aeda (kui A. käiks rongiga, siis põhimõtteliselt kella 7st) ja toon koju pool 6 (keegi kord küsis, et miks O. A.ga ei jää kui ma pealinnas). Muidugi ei saagi miskit sinna parata kui mõlemad vanemad käivad kellast kellani tööl, see on teine asi. Räägin lihtsalt, et kui on võimalik teisiti, siis on see loomulik, et ka nii teen.

Ja siis ma vahel olen mõtlema jäänud, et kui me poleks Elvasse kolinud, kas ma siis oleks ka nii-nii kokku kasvanud Olliga? Ma ei ole absoluutselt sellist usku, et "sa annad liiga palju hellust lapsele" :D, aga tänaseks päevaks ei ole ma temast mitte ühtegi päeva eemal olnud. Okei, võib-olla kaks päeva kolmest aastast kui olen hommikust õhtuni eemal olnud, aga see on ka kõik. Ja seetõttu vahel mõtlengi, et kas oleks pidanud? Ei tea kas ma siis oleks ka suuteline jätma mitmeks päevaks lapse kellegi teise hoolde, samas kui praegult ei suuda 8ks tunniks lasteaedagi jätta, ilma, et ma vähemalt ühe korra ei nutaks?!

Okei tsaupaka, ma lähen teen nüüd oma klipid valmis.

Jepp... udune :D Mul ei ole endast lapsega normaalseid pilte :D

12 comments:

  1. Kohe kindlasti sa "ei pea" Olli aeda viima. Aia poolt räägib see, et laps on samas seltskonnas ning nii lähevad mängud seal sujuvamalt kuna ta on ikkagi "oma". Kui laps käib aias harvem siis esiteks peale pikemalt pausi hakkab tal jälle kerge harjumise ja sisse elamise periood ning rühmakaaslaste jaoks on ta ka natuke võõram kuna ei mängi nendega nii sageli koos.
    Mina panin lapse aeda 2-aastasena. Kuna olin ise kodune siis lasin tal teha vaid poolikuid päevi, et harjuks kollektiiviga ning saaks lihtsat teha teistsuguseid asju kui minuga kodus. Aga kuna haigused kippusid kimbutama siis reaalselt rühmas käia sai ta vähe. Kogu aasta jooksul käis ta aias keskmiselt 6-7 päeva kuus. Aias talle üldiselt meeldis ja õpetajad ka aga üldselt me selle aastaga päris aiarütmi ei saaudki. Teisel aastal kolmesena oli lugu hoopis teine. Haigused sel määral enam ei kimbuta. Laps teeb pikemaid aiapäevi (mitte veel päris 8 tundi aga viin hommikusöögiks ja peale õhtuoodet lähen järele). Tal on oma lasteaiasõbrad ja ta on täitsa asjalik lasteaialaps. Ühel päeval tahtsin kuti koju jätta, ta keeldus :D
    Minu pika loo moraal on see, et harva aias käies kestis meil muudkui harjutamise periood ning päriselt harjus laps rühmas siis kui hakkas seal regulaarselt käima. See ei tähenda muidugi, et peaksid kodusena Olli iga päev aeda viima. Aga äkki näiteks viid hommikul ja tood enne und koju. Ja nii 3 päeva iga nädal. Ja lapsed ja nende harjumise kestus on erinevad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tegelikult polegi asi selles, et Oll ei oleks harjunud lasteaiaga. Kui ta seal regulaarsemalt käis (enne aprilli), siis ei olnudki otseselt probleemi. Ma polegi teda kunagi üle 2 päeva nädalas jätnud lõunaunne. Pigem ongi hetkel probleemiks haigused, mis ei lasegi lapsel kunagi üle 3-4 päeva nädalas käiagi (5x nädalas ma teda nagunii sinna ei saada kui võimalik).
      Ma seda tahan küll näha, et Oll ei taha lasteaiast ära tulla. Enda kogemusest ütlen, et ma käisin ka regulaarselt seal. Jah, leppisin sellega, aga eales ei valinud ma lasteaeda kodule :D Ja mulle tundub, et Oll on oma ema laps :D

      Kustuta
  2. Anonüümne25.04.17 20:13

    Ma saan sellest survest 100% aru kuigi meile algusest peale räägiti, et iga päev pole vaja nagunii ja lapsele ka kergem poolikud päevad jne.. aga ikka oli kuidagi jube nõme kui ta jälle ei läinud.. lõpuks võtsin ta aiast ära 😄

    K.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas ta oli siis liiga tihti haige või miks otsustasid ta täiesti ära võtta sealt?

      Kustuta
    2. Anonüümne27.04.17 16:33

      Juhtus nii, et dets lõpp kuni veebruar polnud meil autot ja käisin tööle rattaga.
      Kuigi lasteaed ob vaid 4km kaugusel, siis töökohast jäi see täpselt vastassuunda.
      Mul on ratastool küll olemas kuid ma ei täht teda äratada kell kuus et enne seitset toast välja minna ja ta seitsme aeg aeda jätta, et ma ise õigeks ajaks tööle saaks.
      Isa ei saanud seda ka teha kuna ta oli vöiksenaga nagunii kodus.
      Ehk et 2k oli ta rõõmuga kodus ja lõpuks ta ei tahtnudki sinna minna.
      Kuna me lähme juunis hispaaniasse, paariks aastaks. Siis tundus märtsis teda aiaga harjutama hakata jälle mõttetu, pärast saab sõbrad ja tal ka kahju neist eralduda. Ehk et tema pärast juba ei pannud teda sinna tagasi.
      Kaasa on väiksenaga kodus nagunii.

      Aa ma vahepeal olid neil tuilerõuged, siis said kodus olla ja lasteaias olid täis, siis me jälle ei saatnud teda aeda 😃

      K.

      Kustuta
    3. Aah kui lausa ärasõit varsti, siis veel eriti. Arusaadav. Ugh ega ei kujutaks tõesti ette sellist edasi-tagasi sõitmist. Meil vähemalt jäävad kõik lasteaiad teel bussi-rongijaama.

      Kustuta
    4. Anonüümne30.04.17 08:16

      Meil siin 4 km raadiuses tegelikult 3 v 4 lasteaeda. Aga see mille kasuks otsustasime tundus lihtsalt kõige toredam, mis sest et vastassuunas.
      Seal saab ka mängimas käia kui lasteaed ise kinni on ja seega oli see meile tuttav nagunii.
      Seal on kanad (praegugi ühel kanal 2 tibu), päevasel ajal siblivad need laste vahel ringi. Lastel on juurviljaaed. Õuna, kirsipuud. Marjapõõsad ja maasikad kasvavad igal pool. Lapsi on küll umbes 90, mis on üsna palju aga väga vahva koht oli :) kõik toidud, mis seal said olid ökoloogilised, ehk lapsed ei söönud pestitsiite jm jama sisse. Enne sööki olid nad alati õues ja sööma kutsuti kellukest tilistades. Kõik mudilased jooksid karjaga tuppa ja läkaid kohekäsi pesema. Nii armas oli neid vaadata alati. Reedeti tehti toit alati õues lõkkel ja nad ka sõid väljas.
      Ehk jah, praktiliselt mõeldes oleks võinud ju panna sinna, mis mul tööle sõites teele jäi aga mulle tõesti meeldis see lasteaed kus ta käis :)
      K.

      Kustuta
    5. No seda kõike lugedes, siis ma üldse ei imesta, et selle kasuks otsustasid.

      Kustuta
  3. Anonüümne25.04.17 21:48

    Ja veel. Sellist asja pole olemas nagu liiga palju armastust. See et sa nii palju aega lapsega veedad annab talle vaid enesekindlust ja julgust.
    Lapsed kes veedavad pikad päevad 1i mängudes või lasteaias, nende enesekindlus on tunduvalt madalam kui lastel, kes vanematega palju koos on.
    Lisaks veel see, et ka niisama kodus llles ei pea ise terve aja lapsega tegelema, tulebki lasta lapsel igavust tunda, et nupp nokkima hakkaks ja ta ise endale tegevusi välja mõtleks:)

    K.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen täitsa nõus. Ma ei ole ealeski uskunud sellist asja, et "laps saab liiga palju armastust" või "muutub memmekaks kui liiga palju kallistad ja bla bla". Mulle tundub, et sellist asja suudavad öelda vaid inimesed, kes pole liiga palju armastust saanud.
      Õnneks / kahjuks saabki Oll kodus olles palju ise tegevust endale otsida, sest paratamatult pean ma mingi osa päevast ikkagi tööd tegema arvuti taga. Vahel ikka on kurb kui tuleb minu juurde, et "emme pane alvut kinni, mändime," aga mis parata.
      Mina olin pea 10 aastat üldse üksiklaps ja lasteaiaga oli nagu oli. Mu ema sai ka mind koju ikka jätta tihti ja tõesti - mul ei ole kunagi üksi igav. Elusees pole olnud ja ma ei saa üldse aru inimestest, kes ütlevad, et "teeme midagi, mul pole midagi teha" :D

      Kustuta
  4. Anonüümne28.04.17 09:14

    Mul ka imelik tunne teatades, et laps ei tule. Kuigi ise olen ka õpetaja :D praegu kodune.
    Aga laps saab rütmi sisse ja siis ma jälle teen pausi. Praegu selle pärast, et aias mingi viirus.

    Minu laps käis 8-9h päevas lasteaias 2aastaselt. Olude sunnil ja mul oli iga päev kurb teda viia. Lisaks on ta olnud mu ema juures viimase aasta jooksul kokku 3ööd. Ja iga kord kui tsau ütlen hakkan nutma. Seega ei ole vahet, kas olla koos või lahus. Ikka kasvad lapsega nii kokku, et võtaks tööle kaasa kui vaid saaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üldse ei taha ette ka kujutada seda tunnet, et viia laps nii kauaks ära. Eriti nii väike :( Samas täiesti arusaadav kui peab. Ma vahepeal mõtlesin, et äkki peaks O. kuidagi poole kohaga sinna panema, et keegi teine saaks rühmas koha, kelle vanematel ongi selline olukord, et väga vaja seda kohta. Sest noh, mul on enda töö suhtes vaja paaril korral kuus KINDLASTI viia laps aeda... aga ülejäänud ajast võikski olla lihtsalt paar korda nädalas hommiku poole seal.

      Kustuta

 

Blogroll

Kuu loetuimad postitused