11062017

Hakkasin siin blogima ja korraga mõtlesin, et kas olen ühest teemast siin juba kirjutanud... aga siis meenus, et ma väga ei jaga nagu üldse enam enda igapäevaelu siin, seega raudselt pole. Täna tuli ka emaga korraks blogiteema üles ehket miks arvan, et mul pole millestki kirjutada mis meil iga päev toimub. Ausalt, siis peaksin kirjutama sellest, kuidas me ka sellel aastal marjapõõsad ümber istutasime. Mulle tundub, et see on meil mingi iga-aastane sündmus, sest ei leia nendele sobivat kohta. Küsisin ka A.lt eile, et kas see nüüd nende lõplik asukoht. Vastuseks sain, et kuniks seal kohas aiamaa on. Ehket ei.

Samal ajal kui suur osa naisi eile õhtul end veel ilusamaks tegid (kes ei tea, siis eile õhtul olid Eesti Blogiauhinnad, edaspidi EBA), istusin mina esimest korda elus Raadi pargis ja ootasin enda viimaseid kliente. Mis puudutab raha, siis ma olen ikka hullem kooner. Samas eile oli sellest ka kasu. Mul oli nimelt valida, kas sõita 5 minutit taksoga Tartu bussijaamast parki (ja tagasi) või jalutada pool tundi see tee (ja sama palju tagasi) jaaaa mina valisin viimase. Silm ka ei pilkunud. Samas õnneks eile oli tohutult ilus õhtu ja kerge trenni eest oli see ka kõik (pärast oli mul vaja 20 minutiga bussijaama jõuda, et õigele bussile saada).




Kui ma veel hiljuti kurtsin, et pole nagu midagi oodata enam, siis mõneks ajaks on see "probleem" nüüd lahenduse leidnud. Tellisin Jyskist hunnikus mööblit ja muud vajalikku stuudiosse, seega jään nüüd seda suuuuuurt pakki koju ootama. Üleüldse kolisin lõpuks ometi enda asjadega (arvutiga) üles korrusele ja saan reaalselt öelda, et töötan nüüd oma kontoris. Pool aastat seisis see osa stuudios lihtsalt õnnetult üksi.





Kui te veel aru ei ole saanud, siis on see postitus üks suur lobisemine ja tegelikult tahtsin selle kõigega jõuda nüüd siia kohta. Juba varasemalt kirjutasin, et mina sellel aastal EBA'le kohale ei lähe. Esiteks kuna mai ja aprill möödusid väga tihedalt pealinna vahelt sõites ning tahtsin juunikuu võtta lihtsalt kodus puhkamiseks (tegelikult mitte nüüd just puhkamiseks, aga pigem reisimisest puhkamiseks). Lisaks saabub 1. juulil tagasi minu õde, kes veetis terve aasta Saksamaal vahetusõpilasena ning kuna ma plaanin siis nagunii pikemalt pealinna jääda, ei suutnud ma kuidagi veenda end tegema veel ühte reisi pealinna kuu keskel.

Jaaaaaa siis käisin ma ootamatult Tallinnas nädal enne EBA (seekord oli põhjus perekondlik, mida ma ei hakka rohkem siin selgitama). Küll aga vaatasin suure huviga live-ülekannet ning rõõmustasin tohutult enda teise koha üle fotoblogide kategoorias!!! Aitäh kõikidele kes hääletasid!



Kohe on ka läbi saamas Olli esimene aasta lasteaias. Oh, ikka üle kivide ja kändude. Vahel on nii rõõmus ja lehvitab mulle aknalt. Teisel päeval ei taha minust lahti lasta ja vaatab mind pisarad silmas lahkumas. Hetkel ei ole ma veel otsustanud kas Oll käib natuke ka pärast jaanipäeva aias edasi, aga kindel on see, et juulikuust algab ka O. puhkus.


Käes on ka vist aeg hakata näitama, mis mul aias kasvab ja mida uut ehitanud oleme. Nagu juba eelnevalt maininud olen (küllap Instas), tegin asja seekord enda jaoks lihtsaks. Midagi uut ma maha ei pannud, pool aiamaad on hoopis herneid täis ja teine pool salatit :D


Sellel nädalavahetusel olid meil külas minu ema ja vend, kes O. juba laupäeval randa viisid kui mina tööle läksin. Minu esimene rannapäev sellel suvel oli täna jaaaaa mu õlad on ära põlenud. Möödas on need ajad kui tahtsin olla päevitunud nahaga ja mõnusalt jumekas. Ei-ei! Ma olen täiesti armastama hakanud enda lumivalget nahka, öelgu nüüd teised mis tahes :D Ja isegi kui ma oleksin suve lõpuks jumekas, olen ma A. kõrval ikkagi valge nagu paberileht.



Nii, nüüd vist on õige aeg hoopis magama minna. FYI Kaunitar ja Koletise Soundtrack on niiii hea!


0 comments:

Postita kommentaar

 

Kuu loetuimad postitused