08072017

Pea kaks nädalat möödus taaskord nagu linnulennul, kuigi me pole juba ammu Tallinnas nii pikalt järjest olnud. Pean täitsa ausalt ütlema, et ma juba tahaks koju saada. Oma voodis magada, kus seltskond on küll peaaegu sama ja jalahoop unesegaselt näkku ühe poolt kindlasti garanteeritud (O. ikka), siis oma voodi on ikka oma voodi.

Tulles oli täitsa sügis, et pidin mõne sessiooni üldse edasi lükkama, sest kes see talvejopes ikka suvel pilte teeb (kuigi minu poolt on alati takistuseks siiani olnud ainult paduvihm :D). Nüüd aga, kui Laulupidu on möödas ja algas Õllesummer, siis on ilm superkaunis. Tänase imelise ilmaga saingi tehtud enda seekordse viimase sessiooni Tallinnas. Ütlen kohe kiirelt infoks ära, et uuesti olen pealinnas 19.-27. august.


Peamine põhjus miks seekord tegelikult Tallinnasse tulin, oli ikka minu õe naasmine vahetusaastalt Saksamaalt. Tegime talle väga kauni plakati ja kuigi tegime ka pilte... siis on need nii nässakad telefonipildid, et mu silm ei kannata neid blogisse küll panna. Lisaks on ema väidetavalt nendel "imelike nägudega". Tegelt need pole tema sõnad, ta oligi nendel piltidel naljakas :D

Õde on nüüd aga tagasi ja Ollil jälle üks lapsehoidja juures. Hurraaa! Kuigi jah, ilmselgelt mitte kauaks, sest sügisel ootab tädi ees jälle koolitee. Ma ei taha üldse mõeldagi tagasi sellele ajale kui tulin tagasi Eestisse ja pidin VEEL kaks aastat keskkoolis käima. Kuigi... ega ma nüüd nii palju seal kohal käinudki (eelistasin kodus enda asju õppida ja omi asju teha, hinded olid korras).



Ollil oli muidugi Tallinnas viibitud aeg puhas luksus ja kvaliteetaeg emme-emmega. Igale poole oli vaja ikka koos minna ja suu nurgad vajusid nii alla kui oli vaja ilma temata kuskile minna. Justkui vanaema oleks ta hüljanud. Kellele seda ema ikka vaja on?!


Minul oli see aeg tegelikult päris rahulik. Kui pildistamised olid, siis ikka kõik samal päeval ja järjest. Või siis oli pildistamine ja pärast seda sõbrannaga kohtumine. Ehket natuke ikka oli tormamist, aga muidu rahulik. Eks ma tegelikult püüangi nüüdsest vähem aega Tallinnas arvutis passida ja mitte metsikult pilte töödelda. Mistõttu peavad muidugi kliendid pilte natuke ootama... aga ma usun, et kõik me oleme inimesed. Ega ma ilmaasjata ütle veidi pikemat ooteaega fotode kättesaamiseks.

Seekord haarasingi õe endaga ühel päeval kaasa kui läksin pulma pildistama. Tegelikult oli see aeg väga lühike, sest pildistasin vaid ilupilte ning tseremooniat (ja pärast ka grupipilte), aga ohhhh kui hea on ikka kahe kaameraga. Esiteks on muidugi toormaterjali väga palju, aga kui on ikka erinevad objektiivid, siis ei pea nii palju tõmblema, et vaja neid jälle vahetada (sest kahte kaamerat ma tegelikult ei oma... või noh, oman... aga see Nikon D3100 on mul niisama pigem mälestuseks riiulis).



Ostsin endale uued töökingad jaaaa loomulikult on need SÄDELEVAD. Ma olen täiesti sädeluse lembuses. Isegi enda "tagasihoidliku" meiki teen ma nii, et silmad säravad kas kuldselt või heleroosalt :D Ei oska... ei tahagi teisiti.

Kes veel üks ja üks kokku ei ole pannud (sest see on niiiiii oluline ju), siis olen ma taaskord teekonnal saamaks endale blonde kiharaid. Ja ma loodan, et nüüd ma tahan jälle järgmised kolm aastat blond olla, sest oh see on ikka töö ja vaev saada välja seda eelnevat värvi peast. Kuigi kasuks tuleb sellel korral väga see, et ma pole üle poole aasta enda juukseid üldse värvinudki. Samuti kasutan ohtralt palsamit, et kõik liialt vatti ei saaks. Hetkeseisuga ongi vaja vaid üks kord veel värvida mõne ash blondiga ning asi korras.

Enam mul ei ole seda tooni juuksed.

Täna sain sõbrannaga kokku ning läksime einestama Solarise 5. korrusele. SEAL TEHAKSE MAAILMA PARIMAT TOORTORTI! Tegelt vist mitte, aga jeesus see India pähkli, kookose ja mustika toorvegan kook oli nii hea ja täiesti enda 4 Eurot 50 senti väärt. Ausalt! Niii hea! Üleüldse meeldis mulle väga Komeedi menüü, sest igale poole oli kenasti juurde kirjutatud mis on taimetoit ja mis täitsa vegan.




Uue objektiivi otsingul olen ma nagunii jaaaa nüüdseks olen taaskord arvamust vahetanud ja tahaks hoopis Sigma ART 50-100mm objektiivi... aga see selleks. Objektiividest kirjutasin fotoblogis hiljuti ka pikemalt (link).

Homme sõidame veel vanavanematele maal külla ning ongi aeg jälle üks rongisõit ette võtta. Mõtlesin küll, et läheks mugavalt bussiga, aga dsiiis mul on ju suur kohver ja ma ei tea kas olen valmis sellega busse vahetama ja seiklema. 

Ja jessand, las ma elan end välja. Tulime Olliga sõbranna juurest. Kuna tema kodust bussipeatusesse on oma 2 kilomeetrit kõndi, siis mõtlesin, et teen O. elu lihtsamaks ja võtan kaasa tõukeratta. Vennal on selline trikikas, mis on veidi laiem ja suurema jalapinnaga. Oll oli eespool ja mina taga. Muidu sõitsime hästi, aga ühel hetkel oli vist kerge mägi ja hoog läks liiga kiiresti suureks, esiots hakkas laperdama ja me kukkusime. See oli aga selline lend, et ma ei saanud isegi üldse aru mis toimub. Loomulikult kukkusin nii, et tõmbasin lapse üldiselt enda peale, et ta võimalikult vähe haiget saaks... aga jah. Haiget ta loomulikult sai. Õnneks oli jakk peal ja verd ei tulnud, aga minu vasak pool on küll natuke hell. Nagu sellest vähe oleks, hüppas keegi bussi ette liiga järsult. See siis pidurdas nii, et pea kõik kes püsti seisid bussis, olid pikali. Meie õnneks istusime, aga johhaidii. Ma lähen nüüd krõpse sööma.


4 comments:

  1. Ja mina ikka pole mainimist väärt üldse

    VastaKustuta
  2. Anonüümne12.07.17 01:08

    Nii nunnud papud! Kust said? Ja mis veelgi tähtsam kas olid kallid? :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh :) NS Kingast ostsin (aga Shu's (Ülemiste omas) nägin hõbedasi selliseid... NS Kingas olid mõlemad). Muidu olid vist 29 Eurot sentidega, aga seal hetkel 30% soodukad!

      Kustuta

 

Kuu loetuimad postitused