See juhtus täpselt nagu filmis!

Nii nagu ilmselt paljudel, popsab minu Facebook'i newsfeedi igasuguseid erinevaid uudiseid ja artikleid. Suuremat osa olen ise vabatahtlikult jälgima hakanud, teised on aga sponsoreeritud postitused. Tänu viimastele "koperdasingi" otsa sellisele postitusele nagu "What’s One Moment In Your Life That Could Only Happen In Movie?" (link). Ehket üks noormees räägib loo enda elust, mis kõlab nagu otse filmist, aga on ometi tõsi (noh... tahaks eeldada, ega tänapäeval 100% saa vist ühtegi lugu uskuda). 

Minu lugu ei ole ilmselgelt muidugi niimoodi elumuutev. Pigem üks sellistest what are the chances hetk elus ning taolisi on meil kõigil ilmselt küll ja veel kui järele hakata mõtlema. Kasvõi kogu meie (taas)kohtumine A.ga, millest olen ka juba kirjutanud (link).


Tänane lugu aga leidis aset 2010. aasta septembris Veneetsias. 2010 oli üldse väga reisiderohke aasta ning september oli minu jaoks lausa teine kord selle aasta jooksul minna Itaaliasse (ja Veneetsiasse - mu lemmiklinn Euroopas). Juba esimene kord Itaaliasse minnes oli selline what are the chances olukord, sest tänu sellele reisile (kuhu ma ka lõpuks sattusin põhimõtteliselt täiesti juhuslikult ja viimasel minutil) tutvusin enda tulevase bossiga ja kolisin pool aastat hiljem aastaks Luksemburgi elama.

Septembrikuu reis toimus läbi Luksemburgi ehket põhimõtteliselt läksin sinna nagu Luksi noor tiinekas (jep, 20-aastasena olin suht tiinekas) koos enda töökaaslastega. Üheks päevaks oli ette nähtud reis Veneetsiasse, mida väga-väga ootasin. Pidime tutvuma vaatamisväärsustega ja olema kogu grupiga nagu turistid ikka.


Kuupäev Veneetsiasse minekuks kattus minu Saksa isa sünnipäevaga, kellele ma siis ka sms'i teel õnne soovisin. Noh ikka selline tüüpiline kiire jutt, et palju õnne, olen Veneetsias, kirjutan koju jõudes rohkem. Vastuseks sain aga... et nad on ka Veneetsias. Ma polnud neid selleks ajaks pea kaks aastat näinud ning ma ei saanud seda võimalust käest lasta. Õnneks olid noortevahetuse inimesed normaalsed ja lubasid mul grupist eraldi minna ja terve päev enda Saksa perega veeta.

Mu Saksa pere oligi ainult selleks üheks päevaks tulnud Veneetsiasse (muidu sõitsid mujal Itaalias veel ringi) ning ise näen seda kõike küll nagu uskumatut kokkusattumust. Et mina Eestist (tol hetkel muidugi Luksemburgist) ja nemad Saksamaalt täpselt samal, sellel ühel ainsal päeval, just nimelt Veneetsias niimoodi kohtusime. Poleks ma sellel päeval üldse õnne soovinud (sest saadan alati ka kaardi ja kirjutan niisama meili), polekski neid üldse näinud. Äkki oleks niisama Veneetsias mööda jalutanud ja kumbki poleks teadnud, et nii lähedal teineteisele olime?!

0 comments:

Postita kommentaar

 

Kuu loetuimad postitused