Toitumine sotsiaalmeedias

Toitumise teemad tekitavad alati paljudes kirgi, sest vaata aga - me kõik sööme (omg)! Ja kuna meid on nii palju, kõik oleme nii erinevad, siis üllatus-üllatus, meie arvamused "õige" toidu osas ei pruugi alati ühtida.

Sellise pealkirjaga postitus seisab mul mustandite hulgas juba alates augustikuust. Just, ainult pealkiri ja ei midagi muud. Vahel on nii, et mingi teema tuleb pähe, aga mida täpselt öelda tahaks - vaja rohkem aega ning järelemõtlemist, et kuidas kõik omavahel tervikuks siduda. Nii on ka selle teemaga.

Kui ma 2016. aasta suve alguses võtsin vastu otsuse loobuda loomsest toidust olin ma väga valmis kritiseerima teiste söögilauda. Info, mis minuni jõudis, mõjutas mind väga ja korraga oli seda kõike nii palju, et mu enda pea tahtis ka plahvatada.  Tänaseks on mitmed asjad muutunud minu toitumise juures ja selle asemel, et hakata maha tegema kellegi teise toidueelistusi, panen kirja hoopis enda update'i, mida keegi minult pole küsinud :D

Juba pikemat aega kriibib mu hinge sildistamine toitumise osas. Eriti just see, et kes tohib ja kes ei tohi end veganiks nimetada. Mina pole kunagi öelnud, et olen 100% vegan. Hea küll, mingi aeg ajasin tõesti väga sõrmega järge, et KÕIK oleks taimne, aga las ma räägin nüüd saladuse - see pole lihtne!

Hästi palju kirjutatakse/vlogitakse, et SA KAS OLED VÕI EI OLE VEGAN, ja "kuidas sa saad pärast kõike seda infot ja läbielamist tagasi minna loomse toidu juurde". Ning pikka aega vangutasin pead ja üritasin mõttes kaasa noogutada sellele... aga asjad muutusid. Elu muutus ja paratamatult läks minu 100% taimset tagasi 90-95% peale, kus olen ka nüüd.

Mis siis keerulist on vegan toitumise juures? Tead, palju lihtsam oleks kui elukaaslane ei armastaks liha. Palju lihtsam oleks, kui laps sööks mis talle ette antakse. Palju lihtsam oleks kui mul ei eksisteeriks isusid "vana" toidu järele. Palju lihtsam oleks kui mu kodupood oleks Prisma. Aga mitte ühtegi nendest asjadest mul pole, seega olen leppinud lihtsalt paratamatusega, et ma küpsetan liha, maitsen seda vahel, söön sünnipäevadel piimast tehtud torti ja kui mul ei ole kodus enam vegan juustu (mille toon Tallinnast kaasa), siis vahel söön ka hommikusöögiks muna, sest lihtsalt... elu. Ja see on asi, millega olen enda jaoks rahu teinud, sest vastasel juhul oleksin lihtsalt iseenda vaenlane.

Olen leppinud sellega, et tekibki tagasilööke. Ning leppinud mitte kaasa noogutama sellele jutule, et "kui oled kord juba vegan elustiili valinud, siis sa EI SAA TAGASI MINNA SELLE JUUREST". Okei, olen dramaatilisem kui tegelikult asi nõuab, aga mingil hetkel ma täpselt nii ka tundsin. Kuna olingi segaduses, et kuidas saan nii 100% pooldada veganlust, aga mitte sama moodi ise toituda. Ning ma lihtsalt andestasin endale, sest mõistsin, et see on minu teekond - mu mõtted on samad, mu eesmärk on sama ning see on MINU jaoks kõige tähtsam.

See, et ma ise alati ei toitu 100% vaid taimsest, ei tähenda, et ma ei peaks just nimelt veganlust selleks kõige õigemaks. See kehtib ka kõige muu kohta elus, sest selleks, et pooldada kogu südamest mingit vaatenurka, ei pea tähendama, et sa algusest peale ka ise vastavalt sellele vaatenurgale talitad. Kõige olulisem on see kuhu sa jõuda tahad, ning iga väiksem samm selles suunas on juba võit.

Jaaaa nagu arvata oli, läksin teemast tegelikult täiesti mööda kuna kui ma juba veganluse teemal alustan, võiksin latrama jäädagi. Isiklikult ei ole ma kunagi varjanud seda mis moodi toitun ja kuidas see on muutunud. Samas ei kavatse ma enda muutuse (või tagasi muutumise) pärast hakata postitama pilte ostetud munapakist või praetud vorstidest, kuigi see on minu elu igapäevane osa.

Viimasel ajal on lihtsalt palju jäänud silma selliseid märkusi, et küll ikka postitatakse ainult ilusatest asjadest ja luuakse kuvand mingist ideaalsest elust... mis minu silmis viitab vaid sellele kui naiivne on see inimene, kes arvab, et kogu elu ongi vaid nii nagu sotsiaalmeedias kirjutatakse/üles pildistatakse.



5 comments:

  1. Hehe, aamen! Kui ma aastaid tagasi pöörasin rohkem tähelepanu öko/mahetoodetele, siis ikka veel on mõne jaoks müstika kuidas ma saan süüa Hispaania kurki või minna kohalikku burksikioski burksi ostma. Totrus kuubis! Ma söön täpselt seda ja nii palju kui ise soovin, tervis heaks peab.

    Oma ideaalmaailmas toituksin ma ainult puu-ja juurviljast, mitte millestki muust aaaaga thats not going to happen. Pealegi, ma armastan naaatukene liiga palju teatud toiduolukordades liha. Vegan ma samuti olla ei suudaks, sest ligi 99% veganitele suunatud asendustoidud on täiesti söödamatud minu jaoks (no offense!) ja ma sureks lihtsalt nälga või piinaks ennast rõvedate asjade alla surumisega.

    Just nende nõmedate siltide tõttu eemaldasin ennast aasta alguses ligi kuuest toitumisega seotud grupist, sest seda ülepingutamist hakkas seal juba uksest ja aknast sisse voolama. Nõme!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui ma kord veganlusest viimati kirjutasin, siis tuli ka palju kommentaare, et "aga miks ma seda ja toda KA ei tee veel lisaks". Üleüldse tundub paljudele mitte veganitele, et kui oled vegan, siis peaksid hästi palju muud ja veel lisaks tegema planeedi päästmisele ja issssand see viskas nii üle lihtsalt.

      Ma olen vaid vegan teemalistest toidugruppides ja kuigi seal ka on vastavaid arutelusid olnud, siis ma olen kas a) olnud veel selles kaasa noogutamise faasis või b) mitte lugenud teemat edasi, sest kellegagi vaidlema ei taha ma ammugi hakata antud teemal :D

      Kustuta
  2. Ma üldse mitte paha pärast, aga kas ei anna kodus asja korraldada nii, et mees tegeleb ise lihatoitudega?
    Kui minu endine elukaaslane veel liha sõi, aga mina olin juba lihavabal toitumisel, siis me saime omavahel kenasti kokkuleppele - kes liha tahab, see ise ostab ja teeb. Toimis.
    Ei teinud ma nägusid ega halvustavaid märkusi, kui ta hakklihakastet kokku keeras või ahjukana tegi ning samamoodi suhtus ka tema väga mõistvalt minu valikutesse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ütlen ausalt, et mind ei häiri lihatoitude tegemine. Ja ega keegi ei sunni mind maitsma neid toitusid, see on ikka mu oma vaba valik :D Hetkel nagunii jõuab A. päris hilja koju ja kuna mina olen nö kodune, ei näe ka põhjust mitte talle süüa eelnevalt valmis teha. Eks kui ma kontoritööle suundund, küllap siis muudame seda toidutegemise plaani :D

      Kustuta
  3. Anonüümne26.01.18 15:00

    Asi pole üldse selles, et naiivsed arvavad, et elu ongi selline nagu piltidel. Nii naiivseid polegi. Tegelikult (oleks arvanud, et oled kursis) on see teaduslike katsetega ära tõestatud, et kui koguaeg scrollid feedi, kus kõik on nii ilus, korras ja edukas, siis see mõjub ALAteadvusele! :) Ja see mõjub ühtviisi nii naiivsetele kui skeptikutele ja tarkadele ja lollidele. Psühholoogia, teadvus, alateadvus... on need märksõnad.

    VastaKustuta

 

Kuu loetuimad postitused