2 / 2 / 18

1. veebruar 2018

Midaaaaa päeva! Ma olen tänasest lihtsalt nii väsinud, et punkt kell 6 lendab veinilt kork pealt, sest mul on üheks sekundiks vaja ajule puhkust! Tegelikult on viimased päevad üleüldse mu meeleolu nii alla viinud, et ma pean pingutama, et naeratus suule tuua.

Nimelt on O. operatsioon nüüd küsimärgi all. Hoia last kaks nädalat kodus, aga päev pärast vereanalüüside andmist otsustas Olli vasaku silma sisenurk punaseks minna ja paiste. Kui analüüsi tulemused sain, siis olid need üldjoontes head. Arst küsis, et kas ta on haige olnud, et hästi väike põletiku (vist????) märge oli. Ja kuna tal tõesti oli nädal-poolteist tagasi palavik, siis eeldasin, et asi sellest... nüüd siis tean, et see ei olnud mitte minev, vaid tulev asi.

Tegelikult vara öelda, et tulev... sest ma ei tea mis seis on. Ma ei tea mis ta silmal on. See selgub homme arstile minnes. Sest silm ise põletikus ei ole (kõigi teiste juttude järgi kui olen pildi saatnud), silmavalge on valge nagu peab ja ei mingit mäda. Lihtsalt sisenurk paistes. Nii et ma ei tea ja seega lihtsalt tõmblen ja muretsen siin. Nii tore on ju pool aastat oodata oppi, siis hoida last kaks nädalat ekstra kodus, et ta haigeks ei jääks JA TA EI SAA OPILE!!!! Juhul kui nüüd just ei selgu, et ta on löögi saanud (kuidas??? ta ju ütleks mulle) või midagi ärritab silma, olen ma juba sisimas otsuse teinud, et ta opile ei lähe, sest isegi kui arst väidaks, et mineva silmapõletikuga on opp okk (ma ei tea kas ta ütleks... eeldan, et ei ütleks ikkagi), siis minu jaoks ei ole.

Ja nagu sellest vähe oleks, siis ei läinud hommikul plaanid nagu pidid. Pärast seda pidime Olliga Tartusse sõitma. Vaatasin, et oh jess, jõuame selle bussiga tagasi, mis algselt plaanis oli... aga mida ei tulnud, oli meie buss. Muidu oleks eeldanud, et see jääb hiljaks, aga kuna punktipealt tuli üks buss, mis oli sama firma oma (polnud tüüpiline Elva liinibuss) ja too ei sõitnud Elvasse, ei jäänud mul muud üle kui lihtsalt hakata kappama rongile. Nii nibin nabin jõudsime peale ning ma oleks lihtsalt tahtnud oksendada sellest jooksmisest (ja kelgu vedamisest). Ma ei mõista kunagi miks inimesed vabatahtlikult jooksevad :D

2. veebruar 2018

Pidin eelmise jutu juba eile postitama, aga vein sai lahti tehtud ja ma keskendusin muule elule. Täna siis mõtlesin, et ei hakka üldse seda vana postitust lisama, aga mis ma ikka seda sjitta meeleolu maha salgan nagu seda poleks olnud.

Kõigele lisaks otsustas eile Thor, et aaaa äkki nikastaks oma käpa ära. Ehket see ka lonkab nüüd ühte jalga. Kuigi täna lõunaks oli juba maru kõbus olla ja jooksis Ollile ehitatud lumest liumäe puruks.

Täna käisime silmaga kontrollis ja tulime tagasi heade uudistega. Ollil oli odraiva, mis on nüüd taandumas. Täna hommikul ärkas üles minimaalse punetusega ning paistetus on samuti pea täielikult läinud. Tehti ka kiire veretest ning põletikku pole. Kontrollis ka kurku ja kõrvu ning kõik tundub okei olevat (süõ).

Nüüd peame lihtsalt kodus istuma opini ning lõpliku otsuse teeb arst teisipäeva hommikul. Seda siis eeldusel, et esmaspäeva õhtuks on silm täiesti vinks vonks kui me sõbranna poole ööseks Tartusse läheme.

Hea uudis on vähemalt see, et meil on lõpuks ometi uus madrats. Meil pole OMA madratsid A.ga veel olnudki. Siiani maganud mingil nässakal, millest mul on niiiiii siiber olnud juba viimased 3.5 aastat (ehket kogu siin elatud aeg :D).

PS! Ma olen Poldarkist täiesti rabatud. Demelza on ikka ulmeline karakter seal sarjas. Üks raudsetest lemmikutest sarjade ajaloos.

4 comments:

  1. Stay strong! Kui edasi lükata oppi, on veel 1x tulemas sama stressiaeg, samas nii hea, kui on tehtud.
    Odraiva puhul aitab muide väga hästi kuldehte (vm kullast asja) vastu panemine ja see pole mitte vanarahvatarkus, vaid reaalselt tundidega näeb progressi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei seda muidugi, et nii vaid jätkuks see stressamine. Aga kui on siiski kübekenegi kõhklust kellelgi (arstil), siis ma keelduksin opist ja lükkaks edasi. Olengi kulda pannud talle, õnneks laseb rahulikult seda "kompressi" teha :D Kuna mul olid mingi aeg endal odraivad päris tihti, siis jah, kulus kuld marjaks ära :D

      Kustuta
  2. Heh, lugesin esimeses kohas, et silm paistes aga silmamuna kenasti valge ja arvasin kohe, et odraiva :D Mul ikka 1-2x aastas üritab tulla. Mul soodumus. Hõõrun kuldsõrmusega või panen töötlemata villapaela kaela ümber ja mõne päevaga kaob ära.

    Põhikooli ajal arvasin ka, et läks minema aga paistetus läks nii retsiks, et silm paistetas lahti, st silmalaug hoidis silmamunast eemale ja sinna sisse tekkis rõve mädane kolle. See oli rõve! Panime uueks nädalaks opile aja (tehakse kolle lihtsalt lahti) aga see otsustas minu õnneks ise nädalavahetusega katki minna ja sealt alates paranes täielikult ise. Aga jep, kuldsõrmus ja lõng, parim vahend kohe kui silmas kahtlane punetuse :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul pole endal ammu olnud (süõ) ja paraku kui mõni haigus lapse on, siis mõtled ikka metsikult üle. Seekord ei erinenud sellest :D

      Kustuta

 

Blogroll

Kuu loetuimad postitused