Kaks etendust

Küll ma olen selle Tallinna nädala jooksul kultuurne olnud! Ise ka imestan, et kaks korda teatris paari päeva jooksul on minu jaoks rohkem kui terve möödunud aasta peale kokku.

Pühapäeval käisime õega Draamateatrris vaatamas etendust "Viimasel minutil". Teadsin, et meil on teatrisse minek juba paar nädalat varem (kui mitte kuu), aga etenduse nime sain teada alles samal päeval. Õigemini selle, et "Viimasel minutil" on pealkiri, mitte, et ema sai etendusele viimasel minutil piletid. Täpselt sellise järelduse olime õega kogu aeg teinud. Ja ega me muidugi ei uurinud, et milllllest see üldse räägib.

Kohale jõudes panime me muidugi enda istekohtadega pange. Mina hakkan uurima, et kus meie kohad on, et ahah 3. rida. Õde seal veel mõnitas mind, et "oi, Aili, sa oskad kolmeni lugeda". Mina pigem hakkasin vaatama, et kus meie, midagi 20ga algavad kohad on. Ehket kas selles otsas kus meie või teisel pool. Õde, va geenius, nägi, et kaks kohta kohe meie läheduses - küllap meie omad. Mõtlesin siis seda geeniust usaldada. VALE! Loomulikult pärast inimeste juurest läbi trügimist (dramaatiline, kenasti läksime aitäh, tere, meie kohad, aitäh) teatas õde, et me vales otsas. Seega oli valida, kas läheme nüüd järgmised 20 kohta sealt samast reast läbi ja segame veel rohkem inimesi või segame uuesti neid, kellest juba möödusime. Õnneks me oleme koos alati suhteliselt lõbusas tujus ja oskame endi üle naerda. Seega teineteist sõbralikult tögades kooserdasime jälle inimestest mööda. Mõni tädike muidugi pidas vajalikuks mainida, et ehk me peaks kooli jälle minema, et numbreid õppida... nõustusin temaga ja naersin edasi.

Õde lobises kiiresti enne algust mulle ka oletatava sisu (mis kõlas, et "mingid kolm sõbrannat on seal") ning etendus ise oli täitsa lõbus. Kuigi ma jään pigem arvamuse juurde, et see meeldib kindlasti rohkem samas eas inimestele kui olid näitlejad (peategelased olid pensionärid), sest kuigi naljad ajasid ka mind muhelema, mõni ka naerma (mõni siiski mitte), ei olnud need nüüd enamus mu jaoks ikkagi nii koomilised nagu mõnel teisel härral mu läheduses, et lööme käega vastu põlve ja naerame. Ehket not relatable, aga samas õpetlik tuleviku mõttes.


Teine teatriskäik tuli väga ootamatult, sest tegelikult pidi ema seda koos isaga (ja tema töökaaslastega) vaatama minema... aga kuna tervis vedas alt (elagu migreenid!), olin mina järgmine valik. Õhtu algas NUKU teatri vastas olevast Da Roccost (link), mis üllatas mind väga positiivselt, sest sain ka täitsa vegan söögi sealt, milleks oli spagetid küüsalugu, oliiviõli ja tšilliga... samas teist korda minnes ei oleks mul ikkagi midagi muud sealt tellida (see oli ainus täiesti vegan variant... sest pesto ju vist juustuga?).


Küll aga kiitsid kõik teised enda sööke ja leian, et enda olemuselt oli koht väga mõnus, teenindaja super lahe ning ooooo see magustoit. Nagu mu isa ikka ütleb, et kui väike laps teab soovitada mõnda magustoitu (töökaaslase laps oli kaasas ja juba varem asju seal mekkinud), siis tuleb see ka võtta. Niisiis võtsime isaga kookosejäätise limoncelloga. Vot järele ma ei küsinud kas see on vegan variant, aga kahtlen. Hullul tahaks loota, et see oli kookospiimast ja ekstra veel kookosetükkidega tehtud, aga kuniks keegi seda arvamust ümber ei lükka, siis nii ka loodan. 

Seejärel suundusime NUKU teatrisse vaatama etendust "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal". Seekord läheb suurepärase sisututvustuse auhind mulle: "Oli mingi koera tapmine, ja üks autistlik poiss ja siis ta otsis mõrvarit." Tegelikult see oli palju parem sisututvustus kui mu õe oma eelmise näidendi kohta... sest suht nii oligi. Tegelikult oli maru hästi lavastatud näidend, ning peategelane oli oma rollis tõesti laitmatu. Päris ausalt soovitan seda ka teistel vaatama minna.

Kusjuures see oli esimene kord mul käia NUKU teatris pärast remonti ning kui ma alguses sisse läksin, ei saanud ma üldse aru kus kohas olen (ma ei kasutanud peaust... sellest ka esialgne segadus). See oli ikka tääääitsa teistmoodi ja arusaadavalt, sest see osa kus nüüd põhiliikumine toimus, väga nagu varem ei eksisteerinudki nii. Pausi ajal oli meil koogi- ja kohvilaud ning see asus mulle tuttavas kohas - vana sissepääs! Vot siis tekkis küll äratundmisrõõm, samuti vanade treppide juurde minnes meenusid need nii mitmed tunnid mis seal majas sai veedetud. Pean ikka Ollile ka rohkem hakkama kultuuri tutvustama ja igal korral Tallinnas mõnele etendusele temaga minema.

On teil soovitada mõnda näidendit, mida oleks hea Olliga vaatama minna?

8 comments:

  1. Anonüümne23.02.18 11:37

    Viimase kuu jooksul oleme käinud juunis 5-aastaseks saava pliksiga NUKU-s vaatamas etendusi "Krõll" ja "Päike läheb puhkusele". Väga toredad etendused ja näitlejad, kes saavad publikuga hea kontakti! Lisaks muidugi pisidetailid etendustes, millest võibolla pisikesed niipalju aru ei saagi, aga täiskasvanuna on need äärmiselt põnevad ja huvitavad, sest need on tegelikult nii lihtsad ja geniaalsed, aga samas annavad etendustele nii palju juurde. Umbes 10a tagasi vanema lapsega käies, sellist WOW-efekti ei olnud!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh soovituse eest! Eks need pisidetailid olegi vanematele ilmselt mõeldud, et neil ka põnev oleks etendusel. Ma eeldan vähemalt, viimati käisin lasteetendust vaatamas kui olin ise laps :D :D

      Kustuta
  2. Anonüümne23.02.18 11:54

    Aitäh, et NUKUst kirjutasid! Hea meel, et üllatame :)
    Ja kuna üllatused on toredad, siis lapsega soovitame vaatama tulla näiteks selliseid lavastusi:
    Kui pole veel kordagi teatris käinud siis alustage näiteks "Päris mängust" ja "Päike läheb puhkusele" lavastustest. Veel sobib Oliveri vanusele hästi ka näiteks "Värvid" ja "Hanel oli auto". Sealt edasi juba näiteks "Nublu" ja "Miisu"... Lavastusi jagub :)

    Hannele NUKU teatrist

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Päike läheb puhkusele" on päris mitmed mulle rääkinud ja soovitanud, seega usun, et selle me esimesena ette võtamegi kui jälle peallinna tuleme :) Aitäh soovituste eest!

      Kustuta
  3. Käisin hiljuti klassiga NUKUs kaasas "Tim Thaleri müüdud naeru" vaatamas, mis oli ikka väga üllatavalt äge, aga see muidugi pigem selline 10+ vanustele.
    Märtsis lähme elukaasaga "Linde" vaatama, kahjuks või õnneks on ootused nüüd kõrged tänu eel pool nimetatud etendusele, niiet loodan parimat :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tead, ma käisin "Tim Thalerit" vaatamas kunagi Linnahallis. Issand milline nostalgialaks praegult tuli. Jaaa oi kui põnev, et "Linnud" seal näidendina, tahaks isegi nüüd. Film ju puhta klassika :D

      Kustuta
  4. Mina soovitaksin Kuressaare Linnateatri etendust "Pörsad", aga vaatasin, et nad ei ole sinna kanti kevadel tulemas. Ehk sügisel? Minu neljasele kutile meeldis see etendus väga ja eks ennast pani ka muigama :).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui silma peaks tulevikus nägema, siis tean millele piletid osta ;)

      Kustuta

 

Blogroll

Kuu loetuimad postitused