Veebruari filmid

Nii hea, et veebruar on lühem kuu, sest ma ausalt ei jõudnud selle postituse avaldamist ära oodata. Ei-ei, ärge arvake, et nüüd saab siit asjalikku filmikriitikat, sest seda ei proovi ma ikka veel kirjutada. Pigem ikka veel minu esialgsed mõtted pärast filmide vaatamist, kas ma ise soovitaksin ja noh, natukene ikka ka mis ma üldiselt asjast arvan.

Sellel kuul keskendusin peamiselt parima filmi Oscarile kandideerivate filmide vaatamisele, mõni kandideeris teistes kategooriates ja mõni oli lihtsalt film, mida küll auhinnaga ei pärjatud (veeel), aga vääris ikka vaatamist.

Kindlasti ei olnud osad filmid nimekirjas sellised, mida oleksin muidu üldse kunagi vaadanud. Mõne vaatamise oleks täiesti üle elanud, samas teine pärl jälle olekski avastamata jäänud, kuna lihtsalt "miski" ei paelunud algselt. Seega juba aiman ette, mis filme järgmisel kuul plaanin rohkem vaadata  - Rotten Tomatoes/IMBD parimad filmid. Päris mitmed TOPis olevad on mul küll juba nähtud, aga ega nendest puudust teki. Midagi nendest soovituslikest parimatest ma igatahes ära plaanin näha, millest muidu olen mööda vaadanud (eriti paeluvad mind 40'date filmid).

Lisaks mainin, et ilma spoileriteta ma seda postitust kirjutada ei suutnud, aga panin kõikide ette hoiatuse ja spoiler (konkreetselt sisu või lõpp-lahenduse kohta) ise on kursiivkirjas.

1 / 2 / 3

Call Me By Your Name (2017)

Veebruarikuu esimeseks filmiks sai just nimelt see... ja ma ei tea kas üldse tahangi teisi parima filmi Oscarile kandideerivaid enam nähagi, sest see oli nii hea ja niiiiii ilus! Kusjuures enne kui ma üldse seda filmi vaatasin, vaatasin Youtube'st lisaks treilerile ka Armie Hammeri ja Timothée Chalamet' intervjuusid. Eriti meeldis kui nad olid Elleni jutusaates (seal hea koht, kus seletavad, kuidas nad selle rolli endale said).

Rääkides aga filmist endast, siis päris igaühele see ilmselt ei ole, kuna ennekõike nimetaks seda kunstiliseks filmiks ja mitte ühestki küljest "kergeks meelelahutuseks" (pärast lapse saamist olengi ma rohkem hakanud vaatama pigem neid "kergemaid" filme). Kogu film oli minu jaoks väga ootusärevust tekitav, sest sa aina ootad ja ootad, et millal juhtub nüüd seeeee. (SPOILER ALERT) Ja see töötas suurepäraselt, sest neil kahel oli vaid 6 nädalat kokku. Pidevalt tiksus aeg selles suunas, et üks pidi lahkuma ning lõpuks tekkis ka endal see tunne, et koos oldud aega jäi liiga väheks. Ja püha jummmel ma pean lihtsalt mainima, et kui lõpuks see aeg kätte jõudis, siis oli see vist isegi palju erootilisem kui niisama mees ja naine samas olukorras. Samas võib-olla oli asi lihtsalt minus.

Lisaks pean ka kiitma filmi soundtracki. Mõnusalt kerge ja sobis nii suurepäraselt seda filmi kaunistama. On vähe selliseid filme, kui otsin pärast vaatamist ka muusika üles ja hakkan kuulama. See film oli üks nendest.

Ütlen kohe ära, et kõiki teisi parima filmi Oscarile kandideerivaid filme võrdlen nüüdsest sellega. Kuigi kahtlustan, et see siiski ei võida parima filmi Oscarit... aga miskit võiks ja peaks see kindlasti võitma. Kes varasemaid filmipostitusi ei ole lugenud, siis Dunkirk on juba eelmisest aastast vaadatud (link)... aga see oli teistmoodi võiduvääriline, kuid mitte parim film.



The Post (2017)

Mida rohkem nüüd nominentide filme vaatan, seda enam tahaks alustada iga järgenva kohta kirjutamist sellega, et kas oli mu meelest piisavalt hea film, et võita parima filmi Oscar või ei :D Ma arvan, et The Post ei võida (ja kirjutades tulevikust, umbes paar nädalat peale vaatamist ja teiste filmide nägemist, siis see kindlasti ei võida :D).

Film oli hea, kuigi pean tunnistama, et mingil hetkel hakkasin mobiilis Bubble King mängu mängima (ei, ma polnud kinos), aga seda pigem filmi esimeses pooles. Ja tavaliselt kui ma seda teen... ju siis pole ikka 100% köitev. Küll aga, mida edasi film läks, seda põnevamaks ka kõik muutus.

Taoliste based on real life lugude puhul muidugi ongi kõige mõnusam see, et nii ongi juhtunud. Näed nagu tükiksest ajalugu enda silme ees lahti rullumas. Ma teadsin selle filmi sisust, ma teadsin seda osa ajaloost, aga kuidas see kõik tegelikult oli - nüüd nägin.

Kuigi kogu filmi mõtlesin, et meenutab liialt Spotlighti (mis võitis 2015. aastal), aga polnud parem. Meenutab siis selles mõttes, et tegemist oli ajakirjandusega (uuriti ja puuriti... kuigi see, mida uuriti, oli loomulikult hoopis teine teema). Spotlight on ikka tohutult kaasahaarav ja see just oli Telia mingis filmikanalis ka... mis tähendab, et on seal järgmised kaks kuud vaatamiseks :D FYI kui seda pole näinud veel, siis soovitan kindlasti!


Daddy's Home 2 (2017)

Ega ma ainult Oscari nominente vaadanud. Vahelduseks tahtsin midagi kergemat, seega Daddy's Home teine osa tundus selleks hea variant olevat. Ning ütlen ausalt, et mulle meeldis see film isegi rohkem kui esimene osa.

Tegemist on hea kerge komöödiaga, mille esimene osa meeldis mulle täitsa hästi (tahtsin öelda väga, aga... VÄGA ta mulle ka ei meeldinud... normaalselt :D) ning täitsa üllatusin, et teine osa isegi parem oli. Miinus need laulmise kohad. Öök.


The Shape of Water (2017)

Selle filmi treiler üllatas mind vist kõige rohkem - ehket selllline film kandideerib?! Ja kui film sai vaadatud, siis oli see üllatustunne edasi mu sees, sest see on teistest Oscari nominentidest hoopis teistmoodi sisuga. Samas, ega ma pole ühelgi varasemal aastal KÕIKI filme vaadanud, isegi mitte treilereid... ehket kui muidu on need kõik sellised "päris maailmast", siis siin oli omajagu sisse segatud ka sci-fi'd.

Nüüd rohkem seda filmi seedides, saan aru selle mõttest, tähendusest ja valikust nominendiks. Eriti kuna filmi tegevus toimus 60'date algueses kus esiteks oli rassismi teema eriti terav (filmis seda isegi nii palju ei kajastatud... kuid üks koht oli küll maru karm), samuti meeste ja naiste rollide ilmselge eristamine. Ning siis lisada sinna veel armastus inimese ja mitte inimese vahel... mis viis selle klasside erinevuse maksimaalsele tasandile. See film oli justkui eriti ekstreemne näide, kuidas osad rassistid kujutasid/kujutavad ette suhet valge ja tumedanahalise inimese vahel.

Mul ei oleks isegi selle vastu midagi, kui Sally Hawkins võidaks parima naisnäitleja Oscari rolli eest, kus ta ei pidanud sõnagi lausuma, sest ta oli tegelikult ka suurepärane. Tõesti nii hea, et sõnu polnud vajagi.


The Mountain Between Us (2017)


Ma ei olnud sellest filmist kindlasti nii vaimustatud kui juttude järgi kuulsin. Tegelikult ma ei teagi, mida täpselt seal näha lootsin, aga kirjeldatu järgi mõtlesin küll hetkeks, et kas jutt käib samast filmist?

Kuna tegemist pidi olema ka armastusfilmiga, siis kohati jäigi mu jaoks nagu arusaamatuks peategelaste omavaheline "armastus". Vähemalt filmi esimeses pooles. Ma ei teagi kuidas seda kirjeldada, aga miskit nagu kriibib selle filmi ja peategelaste osas.

(Ideeliselt võiks SPOILERIKS nimetada) Või siis oligi see nii ilmvõimatuna näiv olukord, kahe nii erineva inimese vahel kes on niiiii erinevates etappides enda eludes ja lisaks kõigele sellele armuvad nad ikka, püüdes seda kogu hingest varjata võimalikult kaua. Kui see nii oli, siis I get it :D Vastasel juhul jääb asi segaseks.


Three Billboards Outside Ebbing, Missouri (2017)

Ohmigoood kui hea film!!! Okei, praegu vaadatud 5 nominendi põhjal (9st) arvan, et see võidab. Vähemalt võiks võita, sest ma tõesti vaatasin huviga seda algusest lõpuni. Ja oh, Frances McDormand, kui film ei võida, peaks ta parima naisosatäitja Oscari võitma. Ugh, ma peaks end sellest Oscarite teemast eraldama ja vaatama rahus neid filme, sest ma ei suudaks otsustada. Igatahes soovitan, soovitan, sooooovitan seda filmi vaadata!!!

Ma ei tea miks, aga olen tihti selline, kes hindab filmi pealkirjade järgi ning mida pikem pealkiri, seda vähem tõenäolisem, et seda vaatan (hea, et enam raamatuid nende paksuse järgi ei hinda :D). Ses mõttes kui treiler nähtud, siis on loogiline... aga ikkagi, milleks niiiii pikk see pealkiri peab olema :D Igatahes olen väga õnnelik, et olen "sundinud" end nüüd erinevaid filme vaatama ja ei pidanud raasugi pettuma selles. Eriti meeldis mulle selle filmi üllatuslik lõpp. SPOILER ALERT! Ehket kõik otsad jäid lahtiseks ning asi nagu ei leidnudki lahendust. Mida ju ometi oleks võinud oodata ja see üllatas mind just positiivselt. 

Ja mis värk on Sam Rockwelliga? Millal ta nii mõnusaks muutus? Mäletasin teda aastaid vaid Green Mile'st ning korraga olen avastanud kui hea näitleja ta on. Ei noh, ega ta oli Green Mile's ka väga hea, aga... isegi nii hea, et ta tekitas maru ebameeldiva tunde.



I, Tonya (2017)

Arvestades mu praegust filmide vaatamise järjekorda (va 1. film), siis iga järgmine tundub nagu parem olevat (rääkides Oscari variantidest). I, Tonya ei kandideeri küll parima filmi Oscarile, aga ma ei saa aru miks?! Küll aga kandideerib Margot Robbie parima naiosatäitja Oscarile ning kuna mul on vaid Saoirse Ronani roll Lady Bird'is vaatamata, siis HETKEL ütleks, et Margot oleks küll seda võitu väärt. Jajaaaa, ütlesin eelmise filmi kohta ka, et Frances võiks võita, aga sellel ajal ma ju polnud veel I, Tonyat näinud.

Ma kuulsin esimest korda sellest sündmusest (see film baseerub päriselul) Michelle Platti Youtube'i videos (link). Ja vot see andis mulle hoooopis teise ettekujutluse mis filmis juhtuma hakkab. Hea küll, alati uuri ise ja ära tee järeldusi selle järgi, mis keegi teine arvab... aga (SPOILER ALERT) mulle jäi YT videot vaadates kõhklusteta mulje, et Tonya oligi süüdi selles. Täiesti kaasosaline ja vääris seda kõike.

Kuid see film näitas ilmselgelt põhjalikumalt, mis kõik Tonya Hardingu elus juhtus ja kuidas lõpuks jõuti selle teoni. Ehket pärast filmi vaatamist ma enam küll ei arva, et ta oleks väärinud seda, mis temaga pärast seda sündmust juhtus. Kõik mis ta pidi läbi elama enda ema ja abikaasa pärast, milline oli tema lapsepõlv ja üleüldine eluolu selle aja jooksul... ning kõige lõpus kui ta eksabikaasa ütleski, et ta teab, et rikkuski ta elu ära. Jube kurb.

Ühesõnaga, ma ei saa aru, miks see film ei kandideeri parima filmiOscarile, ma enne võtaks The Posti sealt nimekirjast maha ja paneks selle sinna asemele.

 

Get Out (2017)


Oh Loooooooord kui hea film! Päriselt-päriselt üle pika aja üks parimaid ja kaasahaaravamaid filme. Ütlen ausalt, et treiler pole pooltki nii hea kui film tegelikult on, mistõttu tahan ka rõhutada, et isegi kui treilerist jääb mulje, et "õõõõ vägivalda nats palju", siis tegelikult nii pole. Mu isa näiteks pidi minuga koos seda vaatama, vaatas treileri ära ja siis otsustas lehte hakata lugema... aga kuna ta oli samas toas, siis ikka kiskus pilk erkaanile ja nii ta siis vaatas lõpuks selle koos minuga ikka ära :D

Ma ausalt olen täitsa vaimustuses sellest, samas kirjutan seda praegu kõike vahetult pärast filmi ehket emotsioonid võivadki veidi võimendatud olla... aga uuuuuh, ma tahaks kohe otsa seda teist korda vaadata ja nüüd teise pilguga kõike jälgida.

Ma ausalt tahaks, et see film võidaks, sest mul on sellest vist kõige suurem emotsioon lihtsalt pärast vaatamist... aga nüüd rahulikult seedides enda mõtteid, kahtlustan, et seda ei juhtu. Vähemalt parimat filmi. Parima meesnäitelja Oscari jagamist ma veel ei tee, sest kahtlustan, et ka Gary Oldmanil on suur võimalus võita (Darkest Hour), sest juba ainuüksi treileris oli ta väga muljetavaldav... aga Daniel Kaluuya oli nii hea selles. Niiii hea!




Lady Bird (2017)

Ausalt öeldes ma ei tea mis sellest filmist täpselt arvan. Kuna ma seda algusest peale siiski lõpuni vaatasin ja vastukarva ta mulle ei olnud, siis nagu otseselt midagi halba mul selle kohta öelda pole... samas ei olnud seal filmis mu jaoks ka nii palju wow-faktorit. 

Vähemalt minu jaoks näib filmi haip suurem olevat kui film väärt oli. Või siis ei ole ma kuidagi eriliselt liigutatud sellest, kuna tegemist oli noore naise ühe eluperioodiga, mis tundus täiesti tavaline ja ei paistnud selles mõttes kuidagi eriti silma!?

Mulle tundub, nagu ma peaks lugema hakkama mingeid artikleid ja arvustusi sellest filmist, et aru saada, kuidas see nüüd nii eriline on, et lausa Oscarit vääriks. Nope, minult see ei saa ühtegi häält. Kõik teised olid palju paremad.


Phantom Thread (2017)


See oli kindlasti üks nendest filmidest, mida muidu poleks ilmselt vaadanud, poleks ma seda enda nimekirjas näinud... mistõttu ta ka nii viimaste seas on (kuigi kogu selle kuu filmide järjekord ei tulene sellest, et mis mind kõige vähem huvitas, pigem vastavalt tujule vaatasin vastavat žanri).

Esimene asi, mis lugesin, oli see, et see oli Daniel Day-Lewise VIIMANE film. Vist ainus näitleja Hollywoodis, kes ütleb, et ma nüüd lähen pensionile ja rohkem filme ei plaani teha. Kusjuures ma isegi usun teda. Mis pani mind kohe mõtlema, et peaks ühe filmimaratoni tegema tema filmidest.

Filmist endast aga nii palju, et see oli väga mõnus film. Mulle väga meeldis ja mõeldes, et ma peaaegu poleks seda kunagi näinud - prr! Peategelased olid suurepärased, eriti meeldis mulle filmi keskel nende vaidlusstseen, mis oli nii tõetruu nagu tegelikult ka asjad käivad. TOHUTULT ajas peategelane mind närvi, eriti tolles stseenis :D Mistõttu see oligi ekstra hea.

Põnev oli vaadata kuidas üks tõeline meister enda loomingu kallal nii kirglikult töötab, kuidas mõtleb, mida tunneb ja mida kardab. Nüüd ma vist annaks isegi Day-Lewisele Oscari, aga kardan ikkagi, et Oldman saab selle (ise filmi nägemata :D). Parima kostüümiauhinna peaks see film aga küll saama.



Darkest Hour (2017)


Pärast filmi vaatamist, ei ole mul enam kahtlustki, et just nimelt Gary Oldman peaks ja ilmselt võidabki parima meesosatäitja Oscari. See oli lihtsalt nii spot on etteaste, et ma lihtsalt ei või! Küll aga loodan natuke, et film ise parima filmi Oscarit ei võida. Seda aga mitte sellepärast, et see poleks hea olnud.

See oli super film ja soovitan kõikidele seda vaadata (eriti hea kui Dunkirk enne seda veel nähtud ja kui ajaloost endast ehk muidu nii täpselt ei tea... sest need filmid on tegelikult seotud), aga kuna see on hea näide meie enda ajaloost, siis arvangi, et seda filmi vaadatakse juba sellepärast.

Parima filmi Oscarit väärib minu meelest aga film, mis ehk esimese hoobiga ei pruugi silma väga paista. Siin räägin muidugi omast kogemusest, aga tihti on parima filmi Oscari võitnud filmidega nii, et ma poleks vist eales neid muidu vaadanud. Mis ei tee neid mitte kuidagi teistest halvemaks ja pigem mind pealiskaudseks, kes hindab filmi pealkirja järgi :D

"Darkest Hour" vääriks kindlasti parima filmi Oscarit, aga lihtsalt selleks, et inimesed näeksid filmi "Three Billboards Outside Ebbing, Missouri", peaks see kaotajaks jääma.



Seega Oscari saaga lõpetuseks (toimub 4. märtsil), tahaksin, et parima filmi võidaks "Three Billboards Outside Ebbing, Missouri". Parima naisosatäitja Oscari võidaks Margot Robbie "I, Tonya". Parima meesosatäitja Oscari võidaks Gary Oldman "Darkest Hour". Parima naiskõrvalosatäitja võidaks Allison Janney "I, Tonya" (kuigi ma pole Mary J. Blige "Mudboundis" näinud, aga kahtlen, et ta Janney'st üle oleks, sest ta oli vastikult hea). Ning nähtud filmide põhjal võiks võita parima meeskõrvalosatäitja Sam Rockwell "Three Billboards Outside Ebbing, Missouri" (arvatavasti lükkan "The Florida Projecti" ja  "All the Money in the World" vaatamise uude kuusse. Parima filmirežissöörii võiks võita Guillermo del Toro "The Shape of Water", ma lihtsalt ei oska seda teiste filmidega samas kategoorias üldse võrreldagi. 

Black Panther (2018)


Midaaaa filmi! Wowowowowowww! Nii... see oli mu esimene emotsioon :D Ma jätan spoileri lõppu ja räägin kiirelt kinost endasti - Scape saal Plazas jaaaa ma ei olnud ainus kelle arust need 3D prillid imelikud olid. Mul tekkis muidugi taaskord südamepahadus nagu kõige esimesel korral 3D filmi vaadates, mis läks koos kergemate prillide tulekuga üle (mida aeg edasi, seda kergemaks muutusid 3D prillid), aga nüüd oli jälle :/

Mul on suhtumine superkangelaste filmidesse selline so and so. Osad meeldivad, teised jälle mitte. Batman on minu teema, Avangeride vastu pole üldse väga huvi (eraldi olen mõnda filmi näinud... nt Iron Man). Mingil hetkel hakati neid tootma nagu seeni peale vihma ning mul tekkis küllaltki ükskõikne suhtumine järgnevatesse. Deadpooli tahtsin näha, sest see oli teistmoodi.

"Haip" Musta Pantri ümber oli aga igati õigustatud, sest see oli midagi palju enamat kui lihtsalt järjekordne superkangelaste film. Esiteks olid kõik eriefektid niiiii head! Ilma sellega väga ei saakski taoliseid filme teha. Mis muidugi pani mu vahetult pärast filmi mõtlema, et... kas siis sisu ka tegelikult ikkagi oli või lihtsalt "ägedad asjad"? Leian, et eks see veidi pinnapealseks osalt jäi, aga midagi enamat ei saaks ka loota ühe suure filmisarja alguselt. Tegelikult on "pinnapealseks" vale öelda, sest sisu oli ja pigem just jäigi nii nagu peab - tahaks veel ja tahaks rohkem teada. Seega võtan sõnad tagasi ja ütlen, et sisu oli väga hea ning nüüd ootan huviga uut osa Musta Pantriga.

Loomulikult kiidan kogu südamest tegijaid, et lõpuks ometi on olemas mustanahalised kangelased. Olin enne filmi vaatamist nii palju selle kõige kohta lugenud ja sain kiirelt aru kui vähe ma tegelikult varem seda üldse märkasin, et mustanahalised superkangelased puuduvad pea täielikult (mul nagu silme ees on üks kangelane, aga ma absoluutselt ei suuda meenutada kes?!).

Filmis olid hästi välja toodud ühiskonna praegused probleemid, kuidas samas kergendati neid mõnusate humoorikate seikadega ning ausalt tahaks loota, et kuskilt ilmub välja Wakanda ja päästab meie maailma. Rääkides SPOILERITEST, siis mu jaoks oli tohutu pettumus, et Michael B. Jordani osatäitja ära suri lõpuks. Ta tundus nii hea karakter olevat (kuigi ma ei mõista päris haipi jälle tema ümber, et ta nüüd niiii suurepärane supervillain oli) kes sai liiga vähe kinoaega (arvetades palju filme tulevikus Mustast Pantrist tuleb) ja nii oleks tahtnud teda ka järgmistes filmides näha... ja ma eeldasin kuni ta viimase hetkeni, et ta saab hoopis heaks ja jääb ellu.


Selline oli siis minu veebruarikuu filmide nimekiri. Ei kannatanud päris 28. kuupäeva oodata, sest juba nädala pärast ongi Oscarite jagamised. Ehk keegi tahaks ka mõnda filmi enne seda ära vaadata ning siinkohal loodangi, et minu soovitustest natukenegi tolku mõnele on.

Kas leidub veel Oscari hulle, kes on need filmid ära vaadanud? 
Mis meeldis / mis ei meeldinud?

11 comments:

  1. Ma vaatasin ka eile Lady Birdi ja samad mõtted, et päris okei oli, aga nagu... mis selle point oli? Tõmbasime selle Three Billboards Outside Ebbing, Missouri filmi ka, aga kuna see Lady Bird oli Kardo meelest veel igavam, kui minu arvates, siis ta ütles, et vaata seda teist ka mõnikord üksinda, peljates, et kõik Oscari nominendid ongi sitad filmid :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lady Bird oligi selline hästi tavaline mu meelest. Aga Three Billboards'is on ikka rohkem actionit ning usun, et KUI üldse talle miski nendest meeldida võiks (Oscari omadest, sest eeldan, et Must Panter meeldiks talle nagunii :D), siis see.

      Kustuta
  2. Mul tekkis selline küsimus hoopis, et kust sa need filmid said (eeldusel et kodus vaatasid mitte kinos)? Suht uued ju ja piratebays veel pole, aga tahaks nüüd näha nii mõndagi

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pane guugeldades lõppu "watch online".

      Kustuta
    2. Mina nägin küll enamikke piratebays ka :)

      Kustuta
  3. Mina olen Oscarifilmidest vaatanud praeguseks
    Get Out
    Lady Bird
    Three Billboards..
    Dunkirk


    Ja nendest neljast filmist on praegu minu lemmik Get Out, täpselt sellepärast, et see jättis minusse kõige tugevama emotsiooni. Nt Three Billboardsi peale ma pärast filmi vaatamist üldse ei mõelnud, kui siis ainult seda, et suhteliselt tõenöoliselt tuleb sealt parima naispeaosa Oscar ja äkki sam rockwellile kõrvalosa ka. Aga seda, et Sam Rockwell nii imeline on, olen ma juba aastaid teadnud - temas kuidagi on midagi, hästi ligitõmbav mees kuidagi absoluutselt igas filmis, kuigi pigem mitte klassikalises mõttes ilus janii :D Ja imehea näitleja ka muidugi!
    Lady Bird oli selline, et poole filmi pealt tahtsime peikaga vaatamise pooleli jätta, päris igav oli. Aga lõpuks oli see film lihtsalt väga tõetruu. Täpselt nii ongi, et igatsed kogu aeg kuhugi mujale, aga kui oled seal kusagil mujal, siis saad aru, et igatsed kõiki neid asju, mida vanasti vihkasid (Lady Bird läks New Yorkis ikkagi kirikusse).
    A ja mul peika ütles, et Black Panther oli niii halb film. Ma olen ka kuulnud, et kriitikute poolt kiidetud, aga samas olen lugenud, et fännidele väga ei ole ikkagi meeldinud.
    Igatahes, mul on veel 5!! Oscarifilmi vaja nädala ajaga ära vaadata, asja ei tee lihtsamaks see, et me hakkasime peikaga Stranger Thingsi vaatama hoopis ja oleme nüüd hooked, ups :D
    Ilmselt järgmisena vaatame Call Me by Your Name ja siis läheme kinno The Shape of Waterit vaatama, peikale treiler jättis väga sügava mulje, mulle not so much, aga eks siis paistab.
    Need ülejäänud kolm filmi üldse ei tõmba, aga peab ikka ära vaatama. Ja parima animafilmi Oscarile kandideerivat Cocot tahaks ka vaadata :D Ja I, Tonya on ka listis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nõustun, et mulle jättis ka Get Out väga tugeva emotsiooni, aga ma siiski ei arva, et ta parima filmi Oscari võidab... vähemalt vaadates varasemaid võidufilme, siis Billboards "sobib paremini". Kuigi tegelikult ei ole mul kummagi võidu vastu midagi ja see tähelepanu, mis tuleb ühes Oscari võiduga, vääriks ka mõlemad.

      Lady Birdiga oligi täpselt see mis kirjeldasid ja kuna see võib olla ongi lihtsalt nii reaalne ja isegi tavaline, siis ei oskagi ehk nii palju hinnata seda kui "spot on" see tegelikult oli... aga jah, nendest 9st filmist on see mu jaoks 9. kohal.
      Black Pantherit ma halvaks filmiks ei nimetaks küll mitte ühestki otsast, aga siinkohal vist ongi nii, et ei saagi kõigile meeldida. Küll aga ootan põnevusega, mis järgmised osad toovad ja loodan, et tuleb veidi rohkem sisukamat sisu (sest noh kui ma üldse millegi kallal võtan, siis et oleks tahtnud palju sügavamalt karaktereid tundma õppida, see aga vist tulebki ühes järgmiste filmidega... loodan).

      Kustuta
    2. Ma vaatasin, et ma ei suutnud kommentaari jooksul ära otsustada, kas kirjutada kogu aeg suure tähega või mitte..
      Aga jah, Get Out parima filmi Oscarit kindlasti ei võida, pigem panustangi Billboardsile nendest filmidest, mida näinud olen.

      Kustuta
    3. Nagu totter on kommenteerida sama asja, mis ma postituses kirjutasin, aga ma siisi tahan nö vestelda ikkagi :D Ehket ma arvan, et kui Billboardsile üldse miskit konkurentsi tekitab, siis Darkest Hour.

      Kustuta
  4. Three Billboards ... on lihtsalt võrratu film:) Dunkirk oli ka väga hea, teisi pole näinud. Nähtamatu niidi ootan kinno ära, Ladybirdi vastu õnnestus sul küll nüüd huvi kaotada;) selle jätan vahele vist aga ülejäänud peaks vähehaaval ikka ära vaatama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tead, selle Lady Birdiga on nii, et ta pole halb film, aga kui üldse nendest Oscari filmideks miski viimaseks jätta, siis see :D Leian, et oli nii palju palju paremaid filme.

      Kustuta

 

Kuu loetuimad postitused