16 / 4 / 2018

Olen viimasel ajal omadega veidi tupikus olnud. Mitte, et see nüüd tähendaks, et iga kord kui olen pikemalt blogimata olnud, et toimub miskit, millest kirjutada ei taha... kuid seekord on küll lood nii olnud ja ehk kui aeg edasi läheb, räägin ka siin oma loo ära, sest see on osa mu elust olnud. Hetkel aga piirdume ümbernurga jutuga ja niisama igapäevase eluoluga.

Täna kirjutasingi lõpuks enda mõtted paberile päevikusse välja ja avastasin, et mu käekiri on lihtsalt KOHUTAV. Siiani piirdus mu käsitsi kirjutamine päris ausalt vaid toidunimekirja koostamisega. Ma ei ole juba pikalt võtnud kätte paberit ja lihtsalt kirjutanud ja kirjutanud ning... ma ei ole kindel kas ma selle teksti sealt kunagi välja suudan õigesti lugeda.

Nimelt avastasin, et ilmselgelt mõte jookseb kiiremini kui "sulg", seega on käekiri ilmselgelt lohakas ja nagu sellest vähe oleks - ma jätan osad tähed üldse vahele... nii saab ju kiiremini kirjutada :D Samas garanteerib ka selle, et kui keegi peaks lugema mu käekirja SALApäevikust, siis oleks see käekiri nagu arstil rohuretseptil. Käekirja järgi võiks küll tohtriks hakata.

Üleüldse olen nii palju enda kooliaja jooksul harjutanud erinevaid käekirju, et päris põnev oli mingil ajal enda vanu päevikuid lehitseda või muid kirjalikke töid mis vanast ajast alles jäänud. Kord nägin, et sõbranna kirjutas vasakule kaldu kõiki tähti ja see nägi nii ilus välja, et ma lihtsalt hakkasin ka nii proovima kirjutamist. Esmalt pidin lehte lihtsalt viltu hoidma. Nüüd aga ei mõista üldse enam, kuidas inimesed paremale kaldu kirjutada saavad (enamus siiski peaks kirjutama paremale kaldu... mäletan ma nagu eesti keele tunnist?!). Ja siiani arvan, et vasakule kaldu on ilusam. Huvi pärast proovisin tähti vahele jätmata ja kalligraafiliselt ilusaid tähti kirjutada ning kui tahta, siis saan ikka väga ilusasti kirjutada :D

Koolist rääkides, siis juba mitu kuud kummitab mul peas mõte minna uuesti ülikooli mingi aeg. Tegelikult juba eelmisel kevadel mõtlesin taas ülikooli tee peale, aga kõik mis tahtsin, asus Tallinnas ning mina teises Eesti otsas. Seega ei leidnud üldse mõtet hakata lihtsalt kandideerimise pärast kandideerima.

Täna lõpuks leidsin, et sellel aastal vist juba reaalselt kavatsen kandideerida. Leidsin endale sobiva eriala Tartus ja see tunne toob mingi kindluse mu sisse (süõ). Üle pika aja näen mingit suunda, sest noh... tupik. Seega eks näis kuidas ma siis tunnen kui reaalne kandideerimise aeg pihta hakkab, sest see mõte, et käia päevases õppes lapse kõrvalt täiskohaga ülikoolis natuke hirmutab... aga kui aeg käes, eks siis räägin ka juba täpsemalt mis eriala ja kus koolis.

PS! Plaanisin küll algselt juuni lõpus alles Tallinnasse pildistama tulla, aga kui oleks huvilisi vahemikus 3.-6. MAI, saab plaane veidi vast nihutada. Kes tahaks, siis soovist saab kirjutada aili@fotail.ee


6 comments:

  1. Anonüümne16.04.18 21:15

    Ma tegin samasugust käekirja muutmist. Kõige parem on mul vaadata "Medaljoni" käsikirjast, mida kirjutasin ca 2 aastat ja kus käekiri on ikka kardinaalselt muutunud. Vahepeal selline uhke ja ümmargune, siis jälle hästi kitsas ja kaldus. Normaalne a-täht, trükikirja a-täht, normaalne r, trüki r jne. Väikeste g, j ja y tähtede alumised pikendused olen ka "ilusamaks" harjutanud, sest klassikalised tundusid jube igavad.

    Aga tõsi on, et peab harjutama kogu aeg. Kui tükk aega käsitsi ei kirjuta, on ikka päris kole küll :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega minul lõpeski see õige käsitsi kirjutamine vist ülikooliga ära. Ja isegi seal enam ei olnud seda nii palju, sest üldiselt kõik pikemad kirjatükid oli vaja elektroonilisel kujul esitada.
      Ja ammugi ei ole enam pikalt salapäevikusse kirjutanud (kõlan nagu 12-aastane).
      Jessand, reaalselt kirjutasid selle käsikirja käsitsi või? Enda kõige suurema kirjutamistuhina ajal olen ka ikka sadu lehti täis kirjutanud, aga ikkagi arvutiga. Paberile sai visandatud vaid muu tühi-tähi :D

      Kustuta
    2. Anonüümne16.04.18 23:30

      Ma kirjutasin suure osa sellest erinevates ainetundides. Õpiku alla sülearvutit väga ei mahtunud :D :D Aga ausalt öeldes proovin nüüd uuesti käsitsi kirjutamise juurde naasta, sest mõte liigub teistmoodi kui paberile kirjutada. Väheke tüütu on küll, et võtab kauem aga peab selle üle elama. Boonuseks on jällegi see, et saab igasuguseid imeilusaid märkmikke endaga kaasas vedada.

      Kustuta
    3. Okei, koolitunnis tõesti ei saa :D jessand nüüd sa tuletasid mulle mu noorust meelde. Ehket kui teised laupäeva õhtul peole läksid, istusin ma arvutis kella 8ni hommikul ja kirjutasin muudkui :D

      Kustuta
    4. Anonüümne17.04.18 11:18

      Mingi hetk tuleb ju teine noorus, nii et siis tead, mida oodata :D

      Kustuta
    5. Väljenduks see vaid selles, et 24/7 kirjutada tahan :D

      Kustuta

 

Kuu loetuimad postitused