17 / 5 / 18

Möödunud nädala neljapäeval toimus O. lasteaia laulupidu. Selleks puhuks olid nad kõik õppinud ära mitmeid laule ja tantse, et siis Elva laululaval kõigile esineda. Toimus isegi rongkäik. Kordasin eelnevalt A.le mitu korda, et mina ei võta kaamerat kaasa ning ei tee pilte, sest nagunii keegi on palutud pildistama. Noh nii ka oli, aga lõpuks ma ikka võtsin enda kaamera ja "vaba aja objektiivi" kaasa ning pildistasin... ja hea oli, sest Oll ei oleks muidu pildile saanudki :D


Tundub, et stress ja paanika mõjuvad mu blogile hästi, sest muul ajal ma siia enam kirjutama pole kippunudki. See on justkui leevendus "päris maailmast", et mitte üle mõelda liialt ning mitte tegeleda reaalsete ... asjadega. Ma tahaks öelda "probleemid", aga need pole probleemid. Lihtsalt IGAL AASTAL otsustan vastu võtta mingid ulme projektid (vähemalt enne reaalset üritust tunduvad need ulmelised) ning mida lähemale jõuab nende kuupäev, seda rohkem paanikasse ma ka satun. Mõeldes ennekõike ikka seda, et miks üldse mina, äkki ma peaks loobuma, ehk keegi teine saab ikka ise teha?! Ja nii mõtlen ma ka ürituse päeval kuni päris lõpuni välja.






Rääkides Olli laulupeost, siis läks see väga toredalt. O. enda jaoks muidugi mitte. Nimelt ei olnud ma ka päris kursis, et mis moodi asi pärast rongkäiku edasi läheb. Ma nagu muuseas kordasin Ollile pidevalt, et ja-ja oleme koos ning ma ei lähe ära. JA SIIS MA REETSIN TEDA, sest kui me mäe (künka) peale jõudsime, pidid lapsed teineteisel käest kinni võtma ja rivina mäest alla minema laulukaare alla. Olli nägu ütles kõik - REEDETUD!


Ja kuigi me läksime küllaltki ette istuma, et tal oleks võimalik meid rahva hulgast üles leida, tegeles tema terve laulupeo aja meie otsimisega. Seda oli meil A.ga muidugi küllaltki koomiline vaadata, aga hiljem kui nad tantsima hakkasid ning ma kohe päris lähedal talle olin (ja ta mind ka nägi), siis ta ei naeratanud ega isegi lehvitanud rõõmust, et mind lõpuks leidis. Ta oli REEDETUD!

Tantsis oma tantsu ära ning kui lõpuks paluti vanematel lastele järele tulla, siis oleks see meie väike noormees tahtnud küll vist ühe peotäie nutta ... sest ta REEDETI! Mina olen ka väga seda usku, et kõik meie tunded ja emotsioonid väljenduvad ka tervises (teate, ma ei viitsi isegi mitte vabandada enam kui see kellegi arust jabur on ... ole vait!). Ehket kui sa oled kellegi peale solvunud, siis tuleb nohu (või nina kinni) ning köha tähendab üldiselt suhtlemisprobleeme. NING KELLEL HAKKAS KOHE PÄRAST LAULUPIDU TATT JOOKSMA JA KÖHIMA (isegi selle ajal juba nägin, kuidas õpetaja Olli nina pidi puhastama) - OLL!!!

Ja nii see reedetud laps oli kuni teisipäevani kodus, läks siis lasteaeda kolmapäeval. Neljapäev olime me natuke üle tunni koos lasteaias õues, sest ma pildistasin tema rühma... jaaaa reedet te juba teate, kes eilset blogi luges. Jupdiduuuu!

0 comments:

Postita kommentaar

 

Kuu loetuimad postitused