Ema

Tahtsin kirjutada sissejuhatust, aga see läks lõpuks palju diibimaks kui oleksin tahtnud. Nii tore oli Pille blogist (link) leida laste ja emaduse teemalised küsimused, sest üle kõige soovin ma hetkel rääkida ümbernurga juttu!

Kas magad lapse lõunaune ajal koos temaga?

Kuna O. on lõunaunede magamisest juba "välja kasvanud" (va teisipäeviti, kui ta lasteaias pika päeva veedab), siis ei, ma ei maga temaga sellel ajal koos. Küll aga magasin päris mitu esimest kuud kui ta oli sündinud ja ilmselt magan lõunaund hoolimata sellest kas O. ka magab, kui peaksin uuesti rasedaks jääma (ja siis hiljem beebiga).


Milline beebitarvik oli sinu jaoks kindel must have?

Olli ajal oli kõik uus ja huvitav. Vanker tundus ja tundub siiani nagu väga kindel must have. Nüüd ilmselt ka see "poolik voodi" või kuidas seda nimetatakse, kus saad beebi pisikese voodi enda voodi vastu lükata. Enam seda luksust poleks, et laps meiega voodisse, kuna keset ööd kooberdab ka Oll meie juurde.

Kuidas sa oma last distsiplineerid?

Ma pole ausalt öeldes kunagi sellele nii mõelnudki, et reaalselt teda distsiplineeriks. Kõik on kuidagi loomulikult tulnud ehket kui midagi talle keelan, siis on see ka edaspidi keelatud või kui üks lapsevanem midagi ütleb, ei hakka teine sellele vastu haukuma (noh, et anda lapsele aimu, et "emme ei luba, aga issi lubab").

Kusjuures see nüüd meenutas mulle kunagist paki avamise videot kui Oll täiega tahtis kõiki asju kastist KOHE välja kiskuda (A. vanemad saatsid Inglismaalt), sest põnev oli. Ilmselgelt mõistsin teda, aga kuna nii need asjad ikka ei käi, et võtad, loobid, võtad uue ja tekitad segaduse, siis pidin teda pidevalt korrale kutsuma. Ja pärast seda täitus postitus kommentaaridega, kuidas ma olen nii karm enda lapse vastu ja kogu aeg keelan. Mõned isegi kirjutasid, et nemad küll ei suudaks nii palju keelata, sest laps ei oleks ammu sõna kuulanud ja ikka trambiks seal kasti otsas - SELLEPÄRAST MA KEELASINGI TEDA PIDEVALT! Mitte nii, et keelan natuke aega ja siis varsti ikkagi luban.

Seega lühidalt võiks minu lapse distsiplineerimist kokku võtta sellega, et olen järjepidev ning ei jäta talle seda muljet, et kui piisavalt ajudele käia oma nõudmistega, et ta selle ka saab. Tänu sellele ei pea ma ka poes teda mänguasjariiulist vägisi eemale tõmbama, sest TA TAHAAAAB!!! Siis kogub raha ja ostab ise. Lihtne.

Kas sa oled alati lapsi tahtnud? Kui mitte, siis millal tundsid, et nüüd oled laste saamiseks valmis?

Ma ei ole end kunagi ette kujutanud mitte emana. Olen alati teadnud, et saan emaks. Muidugi umbes 8 aastat tagasi (appi, ma olin siis alles 20) arvasin, et ma ei leia kunagi endale kedagi, kellega koos last saada ja kaalusin ka lapsendamist (jah, olin dramaatiline).

Kas üldse ja kui jah, siis mitut last veel tahaksid?

Olen alati tahtnud 3 last saada. Hetkel hea kui teisegi saaks :D

Kas sinu suhe partneriga on peale laste saamist muutunud?

See on juba täiesti omaette pikk teema. Alustades sellest, et kui ma rasedusest teada sain, olime kuu aega koos olnud. Muidugi on muutunud :D Pigem peaks meilt küsima kui lapsed on meie juurest välja kolinud, et kas meie suhe on muutunud kui lapsed meist eemal elavad ja me täitsa kahekesi oleme :D


Millised on sinu suhted sõpradega peale laste saamist?

Tundub, et on toimunud selline looduslik valik ehket osadega on suhted palju tugevamaks muutunud ja teised on mu elust pea täielikult ära kadunud. 

Milline on su unistuste puhkus koos lastega? Aga lasteta?

Koos lapsega ilmselt lõbustuspark. Ootan väga, et Oll oleks natuke suurem, et jälle Soomes Linnanmäkisse minna või Serenasse või siis Leedus (vist?) veeparki. See oleks lahe.

Lasteta tahaks esialgu jõuda Saaremaale kuskile spasse. Meil oli just A.ga see vestlus, et minna kahekesi kuskile nädalavahetuseks... et millisesse riiki ja ma pakkusin, et Saaremaale :D

Kõrvaaugud beebile – ei või jah?

Isiklikult enda beebitüdrukule ei teeks. Mulle tundub, et neid vist tehakse oma lapsele kui emale endale on beebina tehtud. Umbes, et "laps ei mäleta seda valu". Ma ka 7-aastasena (vist?) ei mäleta enam seda valu, aga see oli mu enda suur soov need saada.

Vann või dušš? Ja millal selleks tavaliselt vaba aja leiad, kas päeval või hilja õhtul?

Nooooo, mul ei ole kumbagi kodus :D Mul on moodne aiavoolik, mis on sauna viidud ja boileriga ühendatud. Ja küsida, et millal ma leian selle vaba aja, et end pesta? Siis kui räpane olen. Tavaliselt juhtub see õhtuti.

Kas oled tagasi oma rasedus-eelses kaalus?

Mind ei koti juba ammu enam mu kaal. Veel vähem rasedus-eelne. Vaatan selle järgi, mis peeglis on ja kuidas riided selga passivad. Hetkel tunnen end enda kehas kindlasti paremini kui enne rasedust.

Kas eeldad, et su lapsed lähevad kunagi ülikooli? Või lased neil ise otsustada, mida nad teha tahavad?

Sellist asja mu meelest ei saa nagu väga kuidagi sundida. Täiskasvanud inimene teeb ise mis ta õigeks arvab. Kui leiab kutsekoolis sobiva eriala, millega tahab edaspidi tegeleda - tore! Kui leiab ülikoolis - tore! Kui tahab üldse paar aastat reisida peale keskkooli - tore, aga otsigu siis endale töö, et ikka suuremat osa sellest saaks ise rahastada (olgu öeldud, et reisida mingi programmi väliselt, vahetusõpilaseks olemine on hoopis teine teema, seda rahastan hea meelega nagu ka minu vanemad mul võimaldasid teha).

Ülikool ei ole minu silmis must have. Nii imelik kui see ka ei oleks, olin veel 2014. bakat lõpetades arvamusel, et ma rohkem ülikooli eales ei astuks. Võta nüüd näpust, ootan, et saaks juunikuus kandideerida. Küll aga peaks vähemalt minu lastel olema kindlasti keskharidus. See on minu silmis nii elementaarne asi, et võiks ja peaks igal täiskasvanud inimesel olema. Muidugi good for you kui saad ka ilma keskhariduseta leiva lauale ja elu hea. Ma lihtsalt ei näe mõtet vähendada enda võimalusi suuremateks võimalusteks, jättes haridustee pooleli pärast põhikooli (pole mõtet hakata võrdlema end Bill Gates'i või teiste haridustee pooleli jätnud väga edukate inimestega, on ikka vahe kas jätad pooleli gümnaasiumi või Harvardi).


Kas tunned enamasti, et saad asjadega hakkama? Lastega tegelemise kõrvalt koristamise, pesu pesemise, iseenda korras hoidmisega jne?

:D :D :D Mida küsimust. Kui Oll oli veel väiksem, siis ega mul ei olnud fotobisnessit. Mu päevad möödusidki Olli eest hoolitsemise ja maja korras hoidmisega. Ega see nüüd nii metsikult raske ka polnud. Pigem oli vast alguses emotsionaalselt raske, arvestades, et kolisin uude linna eemale kõigest tuttavast. Ja noh, kui lapsel reeglid paigas ja oled teda distsiplineerinud, siis ega see korralagedus nüüd nii suur ka pole olnud :D

Kas sätid iga päev oma juuksed soengusse või paned need lihtsalt hobusesabasse?

Mitte kumbagi. Enamasti tõusen hommikul üles ja olen samasuguste juustega. Kui pildistamine, siis panen üldiselt juuksed krunni. Mõnikord kui mõtlen, et võiks ilus olla, siis teen soengu.

Kui tihti saad sa täiesti üksi olla?

Tööpäevadel kella 12:30ni.

Millise nõuande annaksid esmakordselt emaks saanud iseendale?

Võta lutt kasutusse ning kui rinnapumbaga ei saa piima välja, siis võta vahel kasutusse rpa, et mees ka saaks last toita (näiteks vabalt 4.-5. kuust oleks võinud) - ära mängi superema.

Mida sa mäletad sellest päevast, kui su laps sündis?

Oi see oli üks väääääääga pikk 24h. Isegi kauem, sest valutama hakkasin 13.01. kell 18:00 õhtul ja Oll sündis 14.01. natuke enne 20:00. Ma ei osanud üldse enda valu kuskile suunata, sest ma ei oleks eales arvanud, et see nii valus saab olema. Samas sünnitus ise ei hirmuta mind enam, sest... ma ei mäleta seda valu. Ma mäletan kui valus oli kui jalg ratta kodara vahele jäi, aga mitte sünnitusvalu (ja viimane oli hullem :D).

Mida sa armastasid raseduse juures? Mida vihkasid?

Minu rasedus oli küllaltki kerge. Vähemalt füüsiliselt. Ühel hetkel hakkas muidugi selg rohkem liiga tegema, aga sellega asi ka piirdus. Emotsionaalsemalt oli muidugi raskem, aga päris vihkamiseks ei saa ma midagi nimetada.

Milliste hüüdnimedega oma lapsi kutsud ja kuidas need nimed tekkisid?

O. hüüdnimed on muidugi väga originaalsed - Olli ja Ollu. Ühel hetkel hakkasin mõtlema, et naljaviluks võiks ta teisele nimele ka hüüdnime teha, seega mõnikord kutsun teda Urriks :D Ja Musumumm on ta ka, aga seda for obvious reasons.

Milliste momentide üle lapsevanemaks olemise juures oled kõige uhkem ja millised hetked panevad sind end läbikukkununa tundma?

Läbikukkununa saavad tundma panna vaid teised emad oma arvamustega. Kes jälle arvab, et TEMA kasvatusmeetod on kõige parem ja kõik teised peaks sama moodi tegema. Ning siis annavad ka sulle mõista, et "kuidas sa küll NIIII teed?".

Uhke olen aga küll kui keegi teine kiidab (märkab) kui Oll midagi hästi teeb. Tean ju ikka, et ta on lahke ja viisakas, tähelepanelik ning naljamees... aga teate kui kuulasin mis õpetajad rääkisid tema kohta arenguvestlusel, oleks küll õnnest vahepeal nutta tahtnud. Ei, mul ei ole vaja teiste heakskiitu, et tunda uhkust tema üle. Sellest saan ma õnneks isegi aru, et tegelikult on temast kasvanud ikka üks päris asjalik ja normaalne inimene (süõ) :D

Mis on emaks olemise juures kõige raskem?

Tasakaalu leidmine. Eriti raske oli siis kui hakkasin fotoasja ajama, lisaks sellele tegin trenni, siis kodu korras hoidmine, lapse eest hoolitsemine, üritada veel ise selle kõige kõrval ILUS välja näha. Keegi ei sundinud mind neid tegema ja ammugi ei vihjatud mulle, et kle pane meik näkku. Ma ise tundsin, et pean kõike-kõike tegema ja suutma.

Kumb meeldib sulle rohkem, kas lapse beebi- või väikelapseiga?

Väikelapseiga. Nüüd on Olliga nii lõbus, ta on nii asjalik ja maailmast huvitatud, et lausa lust on temaga rääkida sellest kõigest. Sama moodi näen, kuidas A.l on temaga hea koos olla. Kuniks ta veel täiesti tissilaps oli, siis hoidsin teda vist isegi 10 küünega enda küljes kinni. Ei olnud mul minu-aega, ei olnud meil A.ga oma aega väga ning tänaseks päevaks ongi nii, et mul on imelik ilma Ollita olla, sest esimesed kolm aastat olime täiesti liimitud teineteise külge.

Millist nõu annaksid oma lastele, kui nemad ühel päeval lapsevanemad on?

Loe ikka tarku raamatuid ka lapsekasvatamise kohta, aga kuula ikkagi enda sisetunnet sama palju. Sina tead, mis on SINU lapsele kõige parem ning ära lase end liialt mõjutada teiste tarkade emade jutust. Näiteks, kuidas su laps peaks lasteaias käima (ma ei räägi siin sellest, et su laps ei taha kolme aastasena veel kõndida ja siis sa pead seda normaalseks... mõistuse piires, eksole). Kui sina enda sisimuses ikkagi tunned, et pikad päevad tekitavad lapsele stressi JA SUL ON VÕIMALUS talle lubada rohkem kodus olemist, siis ka tee seda. Sellepärast, et Juta enda lapsi viib 8st 5ni iga päev lasteaeda ja ütleb, et su lapsest kasvab memmekas, ei tähenda, et tema jutt oleks õige. Selline asi sobib tema lastele. Sinu laps on aga sinu laps, keda sa tunned siin maailmas kõige paremini.


0 comments:

Postita kommentaar

 

Blogroll

Kuu loetuimad postitused