Mida panin riiulile?

Alles oli aprill ning minul suur dilemma, mida ometi panna meie tutikale tühjale riiulile elutoas (link)?! Ei olnud tegelikult väga suur dilemma... lihtsalt mõtlesin, et võiks ju täita seda. Paraku oli aga enamus meie "eelmisest elust" kokku pakitud kasti ja kuskil teisel korrusel teiste kastide all. Noh, suveniirid ja muu pudi-padi, millega teoreetiliselt oleks saanud seda sisustada. Raamatutega olid ka lood kehvad, sest minu kunagised raamatud olid Tallinnas keldris ning praegult pole ma üldse raamatuid ostnud, vaid laenutan ainult.

Kuna Tallinnas käib mu perel tõsisem kolimine, otsustasid mu vanemad, et rendivad haagise, viskavad KOGU MU 20 AASTA KOLA sellesse (ja veel lisaks paar mööblitükki) ja tulevad külla. Loomulikult oleks saanud seda kola vähendada, oleks ma viitsinud Tallinnas külas olles keldris kükitada ja iga kasti sisu uurida ning sorteerida... seda ma ju ometi ei teinud.


Nüüd kui pea kõik kastid on läbi vaadatud ning ära sorteeritud, läks kusjuures päris palju asju just nimelt meie tühjale riiulile... sest enamus olid raamatud. Ja siinkohal ma ei hakka rohkem vabandama enda raamatuvaliku osas, sest ma olen ka kunagi teismeline olnud ning igasugused tiinekate armastusjutud ja Nicholas Sparks olid väga teemaks (helloo, "The Choice" on siiani mu lemmik).


Kõige alumisele riiulile läksid mõned lauamängud, mille mängimist ma ei jõua ära oodata. Ma pole reaalselt 5 aastat vist ühtegi lauamängu mänginud täiskasvanutega. Mismõttes nagu!?!? Samuti läksid kõige alumisele riiulile meie albumid, ilmselt sobiks sinna ka välja otsida A. lapsepõlvealbumid.

Kui nüüd tiinekaromaanide sahtel vahele jätta, siis sellest järgmine sahtel on küll mu lemmik. Ma olin ära unustanud kui suur Egiptuse fänn kunagi olin. Õppisin vaaraod nende valitsemisaegadegagi kunagi pähe. Ja iroonia kogu asja juures - ma pole kunagi Egiptuses käinud. Küll aga ei suudaks ma seal mingit turistikat teha, vaid mul on ikka veel ilmatuma suur soov suureks saades arheoloogiks saada :D 


Seejärel on kaks "hingavat sahtlit"... miks ma neid sahtliteks kutsun üldse? Leidsin, et kuna kolm alumist (millest 2/3 on tegelt diivani taga peidus) riiulit on päris paksult asju täis, peaks veidi ka "õhuruumi" olema. Olen varemgi rääkinud, et kui ma maalin, siis õlimaalidega. Kunagi aga ema ostis mingi õpetusraamatu erinevate värvide kohta ning nii ma siis katsetasin nii akrüülide kui vesivärvidega (mõlema pildi tegemise õpetus oli raamatus olemas ja puhtalt nendest inspireerituna need kaks teost valmis saidki).


Ja selle sahtli jätsingi peaaegu samaks nagu ta eelmises postituses oli, sest ega ma paremini ka osanud :D Mulle meeldis see mõte, et mõni raamat on hoopis pildiraami all... ja kuna ma nagunii kokaraamatuid tegelikult ei lappa, siis oli see sobiv koht neile.


Kuid esimesed asjad, mis ma enda kastidest välja rebisin ja riiulile asetasin, olid loomulikult kõik Harry Potteri raamatud (va 1. ja 2. osa, sest MA EI TEA KELLE KÄES NEED ON????!!!). Hea, et A. sellel ajal reisil oli, sest siis ei pidanud ma hakkama isegi mitte küsima, kas talle ka meeldiks neid raamatuid seal kogu aeg vaadata. Nendel raamatutel on mu elus lihtsalt nii eriline koht, et ma tõesti ei kavatse neid peitu panna :D


Terve eilse päeva veetsin ma ilmselt viimast korda sellel kevadel lilli ümber istutades. Ma juba tegin seda korra paar nädalat tagasi (ah, ärge tulge mulle nüüd õpetama, et ei tohi tõsta nii palju ja muud sellist, ega ma meelega)... aga mul ei olnud korralikke potte, samuti ei leidnud ma üldse õiges suuruses sobivate värvidega potte.

Seega kuna mul oli võimalus suvalisel hetkel poodi minna, osta hunnikus kola, ilma seda seljas tassimata, läksin isaga poodi, ostsin paar potti ja ostsin ka kroomspreid. Arvutasin sellel korral täpselt välja, et mis pott, millisele lillele ning mis potid on vaja eelnevalt ära spreitada kui üldse saab miskit potti panna.



Nagu piltidelt näete, oli ülemisel kollaažil vasakpoolne taim (alumisel kollaažil samuti vasakul) algselt hoopis teises potis. Taolist potti (milles see nüüd) silmasin poes juba ammu, aga lihtsalt ei raatsinud kunagi ära osta kuna... äkki on vale suurus? See sama vanem pott oli korraks kasutuses ka draakonipuul (ülemine kollaaž parempoolne), aga see oli ilmselgelt natuke liiga madal talle. Küll sobiv materjal ehket tugev... aga väike.

Seega hüppasin rõõmust kui vanemad enda vana poti kaasa võtsid. Haarasin vaid spreivärvi, värvisin ära ja draakonipuu sai endale uue pesa. Too pott Kreeka stiilis meandriga (omg... oli nii v?) on nüüd minu raudne lemmik. Hõbe sobib sellele nii hästi ning too lill sinna veel paremini.



Sellele lillele ostsin ma tegelikult uue sisupoti, aga see oli praktikas palju väiksem kui mul vaja oleks olnud. Seega jäi ta enda esialgsesse potti, millest pidin ta korraks ikka eemaldama, et pott ära värvida. Ja nii kärab ta küll mu jaoks, sest sellest alumisest potist ma ka ei taha loobuda (või midagi muud sinna panna)... too on ka ära spreitatud vana pott.


Ja lõpetuseks näitan lihtsalt meie uut magamistoa kapipealset (uus kapp). Sinna sai ka lill peale värskesse potti. Tolle lillega oli üldse omaette ooper. See seisis viimased ma ei tea mitu aastat köögis ja kogus lihtsalt rasva. Lõpuks ma puhastasingi selle lehti lihtsalt Fairyga, sest muud moodi ma seda puhtaks ei saanud (ema kõrval ikka ütles, et lõika maha ja kasvab uus ja ilusam).



Kõige üllatavam mu jaoks kogu selle kila-kola toomisega on see, et nüüd on palju hubasem tunne. Vaatan küll natuke riiulit sellise pilguga, et kas see on liiga pungil asjadest või kas seda saaks kuidagi ilusamalt sättida... aga nii ta mul on ja nii on mul kõige mõnusam tunne seda vaadates :)

2 comments:

 

Kuu loetuimad postitused