4 / 6 / 18

Suvi käes ja vihma kallab! Jälle on aeg nii kiirelt läinud, et üles kirjutamist oleks vajanud päris mitu asja, aga ega kui kohe seda ei tee, siis meelest ka läinud. Tegelikult meelest just mitte, aga see kõige esmasem ja ehedam emotsioon.

Maikuu viimane päev möödus nii paanilise tempoga. Nimelt oli mul vaja 1. juunil olla Tallinnas ühe konverentsi pildistamisel. Loen seda siiani enda elu tähtsaimaks, kuna seal oli ka meie president. Elevus oli suur ning ma ei tahtnud riskida, et ma hiljaks jääks. Arvestades veel, et tulen teisest Eesti otsast kohale. Seega leidsin, et parim on hakata tulema juba õhtu enne (kuigi oleksin jõudnud ka sama päeva hommikul)... agaaaa bussiliiklus Elva ja Tartu vahel on õhtuti kohe ekstra närvesööv. Lisaks polnud kindel mis kellaks ma üldse eelmiselt pildistamiselt tagasi jõuan, et Tartus bussile saada. 

Oeh, pikk jutt, see selleks. Lõpuks, pärast pikki otsinguid, sõidutas sõbranna meid Tartusse ning istusime Olliga kella üheksasele bussile. Jaaa kuna kõik kõrvuti kohad olid ära ostetud, ei jäänud muud üle kui osta piletid LuxExpresse Lounge'i. Jeesus mis rikkuri tunne oli käristada välja mõlemale 15 Eurosed piletid (eelkooliealine alati muidu tasuta). Ja kõige halvem oli asja juures see, et "rohkem jalaruumi" täiskasvanule tähendab seda, et laps peab ikka päris halvalt seal laua ja tooli vahel rippuma kui soovib mänge mängida (või isegi telekat vaadata, Olli silmadele oli see liiga halva nurga all). Kuigi saan aru, et ega see Lounge nüüd mingi väikelastele mõeldud koht otseselt polegi... aga siiski!

Järgmisel päeval ärgates olin enam kui rahul enda otsusega just õhtu enne juba tulla. Arvestades, et ärkasin 7 aeg ja sain hakata rahulikult toimetama, versus siis kell 6.50 juba rongile minemisest. Siis hakkas mu närvitsemine pihta, aga tollest konverentsist ja minu kogemusest pildistamisel seal, teen ilmselt eraldi postituse hoopis enda fotoblogisse mingi aeg, sest oh boy kus see oli kogemus!

Tegelikult oleks O. saanud vabalt ka A.ga koju jääda, kuna nädalavahetus tuli ju nagunii kohe otsa. Mu ema aga pakkus välja, et las Oll jääb hoopis paariks päevaks Tallinnasse, sest mina pidin nagunii 1. õhtul tagasi sõitma esialgsete plaanide kohaselt. Muidugi hirmutas see mind, sest ma pole kunagi veel Ollist nii kaua eemal olnud. 24 tundi on vist maksimaalne, kui sedagi. Ja nüüd siis lausa 3 ööd!!!

Elvasse jõudes läksime A.ga kohalikku uude söögikohta Waksal Wabrik, mida ma kusjuures soovitan kahe käega! Jah, on küll rohkem lihale orienteeritud, aga tegelikult on seal veel palju lisandeid, mida võtta ka taimetoitlasel (kuigi siis täpsustada juustu osas asjad üle). Maitseeeev! Ja eriti Mohitod!!!

Järgmisel päeval oli lausa imelik ärgata lihtsalt sellepäras, et uni läks ära. Pole ammu seda kogenud :D Ja veelgi parem - pikutad voodis edasi, sest keegi ei vaja söötmist. Thor õnneks ka kannatab piisavalt hommikuti, et ei ole vaja kohe joosta õue teda laskma. Nagu korralikud romantikud ikka, hakkasime A.ga ehitama. A. ehitas, mina värvisin seina. Tundsin juba end siis kahtlaselt.

Läksime Olerexi sööki võtma, arvasin, et kuna lükkasime hommikusöögi suht lõunasse, et mul lihtsalt nõrk olla. Söön ja asi korras. Ma ei jõudnud poolt tortillatki ära süüa - lihtsalt ei tahtnud. Seega läksime varsti randa, et pikutame seal ning käime korra ka ujumas. Siis oli elu veel hea, koju jõudes leidsin, et parim koht pikutamiseks on õues, varju all ning teki sees. Tundsin tohutut väsimust, agaaaaa kammoon, üle pika aja olime kahekesi, et mis power napiks siin aega jääb.

Võtsime Thori ja läksime Elva Paisjärve äärde temaga. Samal ajal kui A. Thoriga seal jõe juures hüppas ning mängis, tundsin mina, et asi kisub kahtlaseks. Üldse ei jõudnud midagi teha. A. oleks tahtnud pikema tiiruga koju minna, aga ma sain aru, et miskit on valesti. Mida lähemale kodule jõudsime, seda valgemaks läks minu nägu, samm aeglustus ja üldse oli väga-väga halb olla.

Seega normaalne, mul oli päikesepiste. Ma olin tund aega müts peas hommikul värvimas. 40 minutit rannas (kui sedagi) ja sain päikesepiste! Möödunud nädalavahetusel oli veel kuumem väljas, ma pildistasin ca 4 tundi päikese käes ja mul ei olnud midagi. KÄI VEEL RANNAS! Selline meie romantikanädalavahetus siis oligi - ma jäin haigeks ja A. tohterdas mind.

0 comments:

Postita kommentaar

 

Kuu loetuimad postitused