Millist ranitsat valida?

See oli A. esimene küsimus mulle (õigemini, kas läheme täna ostma) kui ütlesin talle, et mind on Tartu Ülikooli sisse võetud. Täpsustan - kui olin õppima mineku ära kinnitanud. Just-just, hakkan sügisest jälle koolilapseks ning alustan enda baka õpinguid saksa keele ja kirjanduse erialal.
Kes mind teab ja tunneb, need vist ei imesta, et selle eriala valisin (?). Olen saksa keelt õppinud alates 2. klassist, elanud kaks aastat välismaal kus ühes oli riigi keeleks saksa keel (Lux oli... segu 4st keelest :D, üks siiski saksa) ning isegi pärast keskkooli ja ülikooli viisid rajad mind ikka ja jälle saksa keele juurde tagasi.

Tõsi, ega see keel ei ole enam sama mis ta kunagi oli, aga just selle pärast ma tahtsingi seda eriala õppima minna, et end täiendada. Leian, et kui juba olen kord seda keelt nii põhjalikult õppima hakanud, siis might as well (iroonia, et inglise keelset väljendit kasutan) õpi see väga-väga korralikult ära ja tee sellest kuidagi enda elukutse. Ehket kui keegi nüüd küsib "kelleks ma pärast siis saada tahaksin", siis tegelikult tahan ma antud erialal ka magistri lõpetada... aga seda juba pigem sellepärast, et ma tahan magistrit ning antud eriala tundub loogilisem valik kui BFMi (olen seal baka lõpetanud 2014) tagasi minna magistriks (lisaks sellele elan ma ju Lõuna-Eestis). Mis ma pärast bakat enda saksa keelega peale hakkan, eks seda selgitab juba aeg ning tööpakkumised :D

Mõni nüüd ehk mõtleb, et ma ju tegelen fotograafiaga ja mis elukutset mul veel vaja on?! Õppimine ei jookse kunagi mööda külgi maha! Ma leian, et kui on võimalus, siis tuleb seda ära kasutada. Hakkasin ju ülikooli mõtteid mõlgutama juba eelmisel kevadel, aga ei leidnud päris seda õiget eriala. Nüüd tuli saksa keel aga kuidagi väga loogiliselt.

Olen lõpmata tänulik, et mul on hobi, mida saan kutsuda ka enda tööks. See paneb mu südame kiiremini tuksuma ja tekitab elevust... aga üha enam saan ka aru, et mul on vaja end edasi arendada ning valikuvõimalusi suurendada. Seetõttu ka ülikooli minek.

Kui varasemalt varjutas mu tegelikku hirmu see, et "oi kas sisse saan ja bla bla"... siis tegelikult oli see ammu teada, et ilmselt ikka saan ning päris-päris hirm on hoopis see, et kuidas O. kõrvalt päevaõppes olema saab. Iseenesest on ta ju nii suur poiss ning suurem osa emasid käivad ju sama vana lapse kõrvalt tööl/koolis... miks ma ei peaks siis saama!? Noh, tugivõrgustik on muidugi puudu, aga ma leian, et lihtsam on seda asja katsetada ülikooli kõrvalt (kus ideaalis peaks saama ikka lapse kõrvalt veidi kergemini puududa) kui tööandjale seletada, miks JÄLLE laps haige on. Aga vot, see on mu hirm PRAEGULT. Tegelen sellega ja mõtlen positiivselt. Okei head aega, ma pean nüüd pildistama minema!

3 comments:

  1. Anonüümne13.07.18 10:26

    Mul tekkis küsimus, et kuidas saab teist bakat juba tasuta teha? Ma arvasin et kaks korda ei saa? Sellepärast pole ise uuesti kooli läinud. Sulle aga soovin palju uusi teadmisi ja toredat kooliaega! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mu esimene baka oli inglise keelses õppes, seega tasuline. Ning saab küll mitu korda tasuta, lihtsalt vahe peab olema nendel mingi 6-9 aastat.

      Kustuta
    2. Anonüümne15.07.18 23:03

      Samas astmes ei saa õppima uuesti tasuta asuda, kui pole möödunud kolm nominaalaega ehk siis 9 aastat. Samad astmed ei ole ntks aga rakenduslik kõrgharidus ja baka või integreeritud õpe. Seega kui eriala valida või piisavalt oodata, saab päris vabalt mitu kõrgharidust omandatud.

      Kustuta

 

Kuu loetuimad postitused