Uued tuuled

Minu suvine nädal Tallinnas hakkab selleks korraks läbi saama, aga Oll jääb vanaema juurde veel isegi vaat et kaheks nädalaks!? Kindel pole, eks tuleb seda jooksvalt vaadata mis ta asjast arvab, aga arvestades kui suur emme-emme fänn ta on, siis võib-olla kord kolme päeva jooksul igatseb ka mind natukene enne õhtuund. Isegi imelik mõelda, kui ma nüüd tõesti peaksin kaks nädalat ilma temata olema. Kuidas? Kuidaaaas?!?!

Ometi tuleb see täpselt õigel ajal, kui mul olekski hea natukene aega üksi olla (noh, A. on õhtul kodus, päeval olen üksinda). Viimase paari kuuga jooksis mu vaimne tervis küll kokku. Seda on mõjutanud nii mitmed asjad, kuid see kõik sai vist korraliku prahmaka alates mu vanaisa surmast. Sellisel hetkel oli hea end töösse matta. Mis omakorda viis mu jälle arsti ukse taha, et lõplikult (loodetavasti) aru saada, mis põhjustab mul seda valu rinnus.

Lisaks sellele uuris arst ka mu stressi taseme kohta. Noooooh, kiire aeg oli tõesti sellel hetkel, rääkimata isiklikest muredest ning tohuuuuutust kurbusest mu hinges. Ta lasi mul täitsa küsitluse depressiooni kohta ning selgus, et... mul on depressioon. Mis otseselt ei üllatanud, sest arvestades asjaolusid - kes ei tunneks end täpselt nii. Isiklikult arvasin, et asi nagu muutus iga päevaga kergemaks, aga pärast selle välja ütlemist, et mul on depressioon, tekkis korraga kuidagi eriti imelik tunne. Osalt sain nagu asjale vastuse, samas muutus asi veelgi segasemaks, et mis nüüd edasi siis teha?

Otsustasin antidepressante mitte võtma hakata. Juba kasvõi sellepärast, et neid peaks võtma vähemalt pool aastat, et üldse neist kasu oleks jaaaa... ma olen paraku selline inimene, kes satub sõltuvusse tablettidest (hmm... see kõlab imelikult, aga piirdume siis sellise infoga, et nii on). Arst küll ütles, et nendest ei saa sõltuvaks jääda, aga ei! Selle asemel võtan looduslikke rahusteid, mida ma õnneks tunnen iga päevaga, et vajan üha vähem.

Minnes nüüd aga miski positiivsemaga edasi, siis otsustasin mõnda aega tagasi, et aitab mulle poevärvidega värvimisest. Ma vihkaaaaan juuste värvimist, mis on paraku aga jama kui tahad blondide juustega olla, aga päris juuksetoon on tumepruun. A. on juba ammu öelnud, et läheksin juuksurisse värvima, aga no ei raatsi. Nii aja kui raha mõttes. Selle peale ütles sõbranna, et ta käb kaks korda aastas vaid triibutamas enda juukseid (blondiin) ning see kõlas sellise asjana, mida ka mina tahaksin. Mitte kordagi rohkem :D

Panin Triinu juurde Elvas aja (link), lootuses, et ehk ei pea kiilaks end kõigepealt ajama. Kuna mis kasu mul nende juuste värvimisest on kui kõik on katki. Kui juba korralikult, siis täitsa algusest peale. Seega palusin tal lõigata endale bob. Nii lühike kui vaja, aga nii pikk kui võimalik.


Tagantjärele vaatan, et mul olid ikka megaaaa pikad juuksed jõulude aeg (too vasakpoolne vist millalgi oktoobris tehtud... jep kuusepuu oli juba siis üleval :D), aga need olid ka megaaa katki. Triin oli nii asjalik ja teadis täpselt mis mulle sobib. Alguses oli muidugi metsikult harjumatu, aga see oli ka suur muutus. Hea on käia juuksuri juures kellel on endale täpselt see soeng tehtud, mida ise saada tahad :D Olen väga lootusrikas. Uuel nädalal juba värvima.

Minu stiilimuutus ei piirdunud vaid sellega. Olen juba ammmuuuu ja ma mõtlen ikka üle 10 aasta, tahtnud endale teha ninaneeti. Seda on alati takistanud mu ema, kes selle idee ära needis vist. Ma kord tegin tema keelust hoolimata nabaneedi ja see mädanes ära (tegelt õige oleks öelda, et nahk kuivas ära... head isu). Ninaneedi lubas teha kui olen 30, aga kuna mul oli juba selline metsik rebel mode peal, siis tegin lisaks uuele kõrvaaugule ka ninaneedi ära.


Thank God, et ma esimesena nina ära tegin, sest mu üllatuseks oli kõrv palju valusam (tegin sinna kõrva ülemisse osasse kus ka krõmps koht). Käisin tegemas AlternaDiivas (link) kus olen ka kõik teised enda needid lasknud teha (kunagi oli keele ja huule neet ka lisaks nabale) ja ma ei soovita mitte ühtegi teist kohta peale selle :D

Tavaline elu vs ilustatud elu :D

Nüüd vaatan peeglisse ja näen iseennast täpselt sellisena nagu tunnen, et olen kogu aeg olla tahtnud. Kuidas vaid üks väike kullast täpike saab nii palju muuta nii väliselt kui sisemiselt. Kui keegi peaks ninaneedi paranemise ja üleüldse tegemise kohta veel midagi teada tahtma, siis kirjutage mulle niisama. Nii eriline see asi pole, et uut postitust peaks tegema :D


Kuna mu vanemad elavad nüüd Pirital, siis oleme ka seda kanti avastama hakanud. Ise terve elu Tallinnas elanud, aga Pirita on suhteliselt võõras koht :D Ooooh need Eesti Ajaloomuuseumi trepid. Maagiline! Eriti meeldib mulle seal pildistamas käia. Muuseumitesse me seekord ei jõudnudki, aga eks selleks ole ka aega veel. Ilusa ilma puhul mängisime seal muuseumi alal oleval mänguväljakul. Kes veel pole ise jõudnud, siis soovitan soojalt, lapsel on seal päris palju vahvat teha!





Mul on selline normaalne vend kes otsustas 9. klassi lõpetamise puhul osta endale korraliku pastamasina :D Seega oleme pea iga päev siin pastat söönud ja see on niiiiii hea. Ma olen korra Elvas ise teinud pastat, aga masinat polnud. Seega olid spagetid meetri laiused. Aga oooooh see maitse!!! A. osta mulle ka pastamasin :D :D


Kuna meil on A.ga suve lõpus pulma minek, mõtlesin, et miks mitte endale ka uus kleit osta. River Islandis on alati nii ilusad riided, et kui seal nüüd oli -50%, siis ma lausa tormasin. Läksin ühe kindla kleidi pärast, aga kui ma selle lõpuks selga sain, pidin pettuma. Tissid olid KOHUTAVAD. Ja enamus teisi kleite olid vales suuruses kuna nr arv oli piiratud. Korraks tahtsin osta seda punast seelikut... aga kaine mõistus sai võitu, sest mida ma sellega teen?! Lõpuks läks selle seeliku raha hoopsi mu piercingute peale :D Ahjaaa, kleidi sain ka, aga mitte sealt poest.


Minu kõige suuremaks üllatuseks sai Tallinna nädal enda sädeleva punkti hoopis tänu mu vanaisa vanadele filmikaameratele. Eks ole minagi märganud, et filmilint tahab teha väikest comebacki. Tänu sellele oli ka minu elevus vist palju suurem kuna muidu oleks ma küll arvanud, et filmi pole enam kuskilt ostagi normaalse raha eest. Vahi aga vahi - igas fotopoes leidub 35mm filme. E-poed on muidugi rohkemate variantidega (35mm poes on odavaim film alla 3 Euro).


Ostsin filmi 36 foto jaoks ja MA EI JULGENUD pildistada. Selles mõttes, et ma ei tahtnud linti raisata :D Mis on nii kummaline kogemus kui oled harjunud digitaalselt igapäevaselt sadu ja sadu pilte tegema. Loodan nii väga, et selle kaameraga miskit ka välja tuleb, sest kolmest kaamerast ühte ei saa ma üldse enam pildistamiseks kasutada. Esimesed 10 panin küll puusse, sest ma reaalselt ei saanud fokuseerimisest aru. Lisaks sellele käis piltide tegemine alguses nii, et tegin enda tavalise kaameraga pildi valmis ja sättisin selle järgi teise kaamera seaded paika. Nüüd pean ainult 5 päeva ootama, et pildid kätte saada (tegelt kauem, sest isa peab need mulle saatma).


10 comments:

  1. Deem, see ninaneedijutt ja pilt. Pubekana unistasin ninaneedist, siis mõtlesin, et kui 16 olles ikka tahan siis lasen ära teha. 16 saades nii suurt tahtmist enam polnud ja jäi tegemata. Aga need kuldsed täpikesed jätkuvalt üliväga meeldivad mulle. 34 on ju peaaegu sama, mis 16 :) Peab vist uuesti teemaks võtma...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma pigem tegingi nüüd selle mõttega, et kui tahan, siis just 30 saades võtan ära :D ja noh see on tegelikult ikkagi suhteliselt tagasihoidlik mu meelest. Suurt rõngast ei plaaninud kunagi panna.

      Kustuta
  2. Neet sobib sulle ideaalselt ja uus soeng on ka nii vinge. Ootan juba ilmutatud pilte.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Oh ma ootan ka, aga ei ole väga kõrgeid ootusi :D

      Kustuta
  3. Minge filmimuuseumisse!! Täiega äge koht on!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on meil plaanis järgmisel korral kui pealinnas olen ;) Seekord jah sattusid kõik vaimustusse välialast ja lõpuks olime liiga väsinud sellest värskest õhust :D

      Kustuta
  4. ma tegin mõni a tagasi needi ja enamik sõpru hoidis peast kinni, et "isssand sa täiskasvanud, needistamine teismeliste teema"...aga ma nii rahul, samamoodi nagu sa ütlesid, et vaatan peeglisse ja näen end sellisena, nagu olen tahtnud näha.

    Kuigi augustamise isu üle pole läinud, mõni kuu tagasi tegin ühe nibuneedi ja vist teen teise ka.. Siis võin juba 100% rahul olla :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Enne needistamist on kõik ikka ütlema, et ei tasu teha ning pole mõtet. Kui aga tehtud, siis kes ei teadnud ei ütle enam midagi või saavad just aru miks ma seda tahtsin :D sest ise leian küll, et sobib väga :D
      Ma tahan endal kõrvad rohkem auke ikka täis lasta. Nüüd väike paus, aga ilmselt sügisel teen teise kõrva ka kolm juurde (hetkel ühes 1 ja teises 4 auku :D).

      Kustuta
    2. Kusjuures ma mingit instapilti v storyt sul vaatasin, siis jäin mõtlema, et kas tõesti alles tegid needi või sul kogu aeg ikka olnud? Ei tulnudki meelde siis, ju siis tõesti sobib sulle ja väga sinulik :D

      Kustuta
    3. Nii mitmed on seda öelnud mulle :D Ainult hea meel, et ma liiga paljude arvamust enam ei küsinud enne tegemist (nagu ma kord olin küsinud ja siis ikka veel ei julgenud teha).

      Kustuta

 

Kuu loetuimad postitused