25 / 9 / 18

Mulle jõudis alles eelmisel nädalal kohale, et pean hakkama sellel nädalal JÕULUKINKE PAKKIMA ning kuuske ehtima. On nagu tavalised inimesed, kes seda hetkel ootavadki pingsalt ja siis on fotograafid... kes peavad seda nüüd juba tegema hakkama. Ning kui jõuab kohale detsember ja see õige jõuluaeg, siis ei ole seda jõulutunnet kuskil.

Muidugi see sõna "peab" on ülepingutatud, sest jõulustuudio üles seadmine on mu enda isiklik soov. Keegi ei sunni ning kas ma eelistaks pigem seda, et mul oleks detsembris see ärev jõulutunne ja rõõm kuuske ehtida või siis töö, mida naudin, mis annab mulle võimalusi jõule pidada 3 kuud järjest... siis valin viimase variandi. Nagunii on meil kaks erinevat kuusepuud ja erinevad kuuseehted stuudiokuusele ja PÄRIS kuusele.

Tänaseks päevaks on koolistress mulle täitsa kohale jõudnud. Hakkan tundma, et vist võtsin kas liiga suure ampsu või ma ei tee piisavalt... ometi tunnen end nagu orav rattal. Hakkan aru saama mis ained on mu jaoks täitsa keerulised (üks), ained, kus tänan õnne, et loogiline mõtlemine on säilinud ning kus ma otseselt ei pea palju pingutama ning siis on ained, kus ma tean, et pean end lihtsalt käsile võtma ja lugema/kirjutama hakkama.

Täna ühe kursakaga rääkides ütlesin talle, et tegelt ma ei tea kas ülikool ikka on minu jaoks. Mul on tunne, et oleks vaja nii palju asju kooli kõrvalt veel teha. Tahaks palju rohkem pildistada, tahaks kõik nädalad oktoobrist detsembri lõpuni täis broneerida, aga ma ei saa, sest ma ei tule ajaliselt nii toime saja asjaga (las ma elan fantaasias, et need reaalselt saaks ka kõik muidu bronnitud :D). Ühel hetkel enne ülikooli ka ütlesin endale, et ma lähen sinna ühe põhjusena ka selleks, et aru saada, kas foto-bisness ikka on mulle. Jah, vaikselt tiksun enda stuudioga, aga kas ma äkki peaksin ikkagi vaatama enda jaoks ka muid variante - hence saksa keele õpingud.

Ja vot siin mu see suur kahtlusemärk ongi, sest saksa keelt tundub hetkel niiiii vähe olevat. Mul on kokku 8 ainet ning nendest 3 tundi nädalas on saksa keel. Ka kodutööde osas tegelen täiesti minimaalselt saksa keelega ning hetkel on kõik lihtsalt meeldetuletamise küsimus (hea küll, natuke pean ikka ebaregulaarseid verbe ka õppima juurde... aga see selleks). Mul on momendil raskusi just nimelt sellega, et ma läksin õppima saksa keelt, aga see on hetkel mu õpingute kõige väiksem osa.

Vanematest kursustest muidugi ütlesid, et seda tuleb edaspidi ikka kõvasti juurde. Pigem hetkel just nautida seda, et nö "vähe on". Ja ma saan aru, sest ega kui saksa keel hetkel ka mu jaoks raske oleks, siis oleksin vist täitsa täbaras olukorras. Need on aga mu tähelepanekud pärast pea kuu aega koolis käimist.

Ahjaaa, mäletate, kunagi kirjutasin, et mul oli migreen (jah, ise diagnoositud!) mis taandus ja kadus pea täielikult kui lasin spiraali ära võtta. Noh, võtsin ma siis eilse päeva vabaks, et õppida JA MUL OLI RÄIGE MIGREEN TERVE PÄEV!!!!


2 comments:

  1. Anonüümne25.09.18 16:09

    Pole väga teemasse, vabandan, aga eile oli täiskuu ja lihtsalt KÕIGIL kas halb tuju või peavalu, kellega suhelnud olen. :D Niiet blame it on täiskuu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Äkki siis tõesti oli ekstra võimendatud :D Sest noooo tunne oli nagu poleks spiraali ära võtnudki.

      Kustuta

 

Kuu loetuimad postitused